Hääd esimest jõulupüha ja teist ja kes tahab, saagu kolmandat ka.
See aasta on nende jõulukinkidega, mis endal anda, natuke nihusti läinud. Jäin pihtahakkamisega iimasele minutile, ja siis see käsi... Proovisin täna õmmelda, ei õnnestunud. Õe kindad jäidki pooleli (kukkusid jõuluvana saanist maha), eks ma lõpetan neid hiljem. Nii mõnigi muu asi jääb vist samuti paremaid aegu ootama.
Seevastu ise olen juba terve hulga superkinke saanud. Puust kõlad, mille augud saavad muutuma lõngast mittetoituvaks, paks ja pehme lebotamislammas, seljakott, millega lühemale matkale minna, raamat "Maailma usundid" (juba teine sama pealkirjaga raamat mu riiulis, sisu on õnneks erinev) ja u-duuris parmupill õelt. See on vist kõige kasutuatavam, mõistlikum ja sobivam jõulusaak, mis ma saanud olen.
Oleksin äärepealt võinud endale saada ka läätsed, aga loobusin neist, isale üllatusena. Ma vist olin unustanud teda valgustada, et kunagi pooles aastas ma otsutasin, et ei tahagi neid. See mõjus küll veidi kingitud hobuse suhu vaatamisena, aga tundus ebaaus võtta vastu kingitus, mille üle ma ei rõõmusta, seda enam, et too polnud just odav. Selle asemel saingi hoopis lamba. Palju rõõmustavam.
Palju jõulurõõmu teile kõigile veelkord, sest inimesed, te olete mulle hindamatuks toeks olnud.
25. detsember 2006
Jõul.
Kirjutas Tho umbes kell 16:04
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar