Pärast balli.

Nüüd on see siis läbi. Väga veider tunne on - ei olegi enam mingisugust suurt ja tähtaegset kohustust kaelas. Hetkel. Muidugi tuleb veel mitugi asja ära teha, aga nendel pole tähtaegu, või siis on need nii kaugel, et ei lähe arvesse. Niisiis ei ole mul oma energiat kuhugi suunata, mitte et seda hetkel üleliigselt palju oleks.

Aga ball oli fantastiline. Sai tantsida (rohkem kui oleks lootnud), sai kuulata imeilusat laulmist, head (kuigi kohati kahtlast) varjuteatrit jälgida, pidulik olla ja seltskonnatada, seda kõike väga heades proportsioonides. Kauem ei oleks eriti viitsinud, vähem poleks raatsinud. Mis oli veel väga postiivne:
üllatavalt palju juhenditekohaseid kostüüme
väga meeldivalt palju aktiivseid tantsijaid
Tundus, et kõik läks üsna täpselt nii nagu plaanitud, selle eest au Inwele, kes korraldas. Hästi tehtud ja paisid veel kümme korda rohkem kui seni saanud oled. Heil!

Tantsida oli vahva. Mis parata, mulle tõesti üliväga meeldib see. Eriti vahva on muidugi, kui partner ka samme teab, aga au neile, kes kohapeal ära õppisid. Kõrvalt vaadata oli ka ilus - ühtlane, süstemaatiline liikumine, mida ka pisikesed ebakõlad üldse ära ei rikkunud. Kahju neist, kes erinevatel põhjustel ei saanud tulla.

Järgmine aasta uuesti? Võin ausalt öelda, et sellise asja eest oleksin nõus ka rohkem maksma. Tipptase.

Tegelikult oelks veel meeltus koguses muljeid, mida jagada, aga sõnad jäävad puudu. Öelda oleks, aga ei oska väljendada.

*läheb keerab ennast kuhugi kerra ja nurrub lihtsalt selle pärast, et _saab_ aega raisata natuke*