Ilusa päeva õhtu.

Jälle on mõningane hulk aastat, kuud ja nädalat mööda läinud. Ma ei ole sellega mitte midagi tarka peale hakanud, mida tegema peaks.

Et siis jah.. ma olen ludriks kätte läinud omadega. Tegelikult tahaks küll juba kolme muud asjaga tegeleda, aga miskine ema hääleke (:D) kuklas ütleb, et enne lõpeta poolik asi ära. No mida imet ma teen selle kõlapaelaga, kui lõng peale vaatamisest katki läheb... Tahan uut tööd alustada, paremate vahenditega ja siis on lausa lust vaadata, kuidas edeneb. Õmmelnud pole ka ammu, kuigi nüüd on isegi kangast, mida esemeteks töödelda. Mitut sorti juba enda jaoks, kõigega ei oska esimese hooga midagi pealegi hakata. Pluss üks ammu võlgu oldud tellimustöö, millega oleks vast juba aeg peale hakata... Böäh. Ja siis mul on kerge süütunne, et ma ei tegele millegiga vaid olesklen niisama.

Lisaks kõigele valutab kilbipoolne jalg kohati ääretult ebamugavalt. Sinisekirju olemine toob selle paraku endaga kaasa. Peaaegu juba mõteln, et oleks pidanud trenni minemata jätma - homne käik jääb küll ära, pihta saada ma mõnda aega ei taha.

Aga siiski on kevad ja ilus ilm ja kui keski seda päevasemal ajal loeb, siis ingu parem õue jalutama, kui vähegi võimalik. Sest seal on Päikest!