Segadus.

Jah, nii võib tänast päeva sildistada küll.

Üldine segadus pangakaartidega oli selle hea näide. Mida teeksite teie, kui üsna uus ja täiesti kindalt toimima pidav plastkaart ütleb automaati sattudes, et ei kehti? Kui tegelikult on seda raha, mis kaardil asub, hädasti vaja ja kohe ja nüüd? Mina otsustasin, et palun kassapidajal oma kangast kinni hoida ning lahendan probleemi. Suundusin lähimasse pangakontorisse (ma tahaks loota, et see oli lähim) ja kurtsin peale mõningast ootamist oma muret tellerile. Tema tegi arvutiga klõps-klõps ja andis teada, et kaardi väljastanud teller on unustanud kaardi kasutamiseks avada. Peale kurja kõnet õigesse pangakontorisse anti mulle teada, et paari tunni pärast peaks asi korras olema. Nojah. Vahepeal jõudsid ka kõiksugused muud kaardid streikima hakata, kuid neist probleemidest saime ühendatud jõul jagu.

Veel käisin kuulamas saksa filoloogia tutvustust. Muhedad inimesed olid, asi ise ei tundudnud ka just paha. Noh, peab siis tolle õppekava ka uurima veidi, eks siis saab teada. Tuli välja, et sealne tähtis nina (ei mäleta ametinime) oli kunagi meie koolis õpetaja. Vahva.

Siis läksime Liisaga teda huvitanud geo-bio tutvustust kuulama. See oli lõbus. Esiteks rääkis üks nähtavsti üsna närvis ja seda semulikkusega korvanud üliõpilane meile veidi erialdaest, siis jutustasid kaks üldse mitte nii närvis noormeest teaduskonna seltsielust. Huvitava mulje jättis see asi.

Tagasiteel ajasime vist rõhuva enamuse rongisõiduajast nii tibijuttu kui veel võimalik. Itsitushood keskmiselt viie minuti takka, kui mitte tihemini. Ülejäänud neli istujat ja kaks seisjat meie ümber olid omas mullis ja ajasid nähtavsti ka(tibi)juttu. Sulgudes sellepärast, et kaks seisjat olid noormehed - Anton ja keegi tema sõber, ja nad ei sobi just ülihästi määratluse "tibi" alla. ülejäänud neli neiut sobisid küll, väga hästi. Koolikaaslased vist kõik omavahel. Nojah. Vähemalt oli lõbus.

Aaaga kogu sellele toredusele vaatamata ei saa käiku lugeda täiesti õnnestunuks. Lootus saada mõnes asjas veidigi selgust jäi täitumata. Ma arvan. Ning ma ei tea ikka veel, millist selgust ma tegelikult ootan. Mingisugune võiks tulla ja tegelikult ma kurvastaksin, kui korduks nii mitmendat korda minevik. Liiga mitmendat. (Kes sai aru, see sai, lisaks ei seleta.) Loodame, et lähiaeg siiski selgitab olukorda.

Aga päikest! Seda pidi varsti veidi rohkem tulema.