Paanikanuppu on kellelgi?

Ja nüüd see tuligi - sest kunagi pidi mu puudumiste limiit täis saama. Kui ma kohe midagi ette ei võta, jääb mul lõputunnistus saamata, muusikajaloo pärast. Ma vist kukkusin seda kuuldes päris näost ära, aga selline see valus tõde ongi. Niipalju siis mu laitmatust kooliteest, sest kunagi olin ma isegi viieliste hulgas autahvlil.

Ja igasugused retsensioonid, nii kunstiajaloos kui muusikaajaloos, on ka tegemata, homme tuleb esitada kunsti lisatunni lõputöö "Varjud" ja üsna-üsna varsti ka midagi Tallinna mõne piirkonna kui elukeskkonna kohta, soovitavalt ohtra pildimaterjaliga (mis tähendab seda, et ma pean minema kuhugi jõlkuma ja maju pildistama). Pluss siiani tegemata asjad eesti keeles.

Tegelikult maksid puudmised mulle juba varem omal moel kätte. Kuna ma ikka veel ei oska kodus iseseisvalt õppida, olen ma seni teinud töid ära tundides õpitu põhjal. Nüüd, kui ma olen tundides vähem kohal olnud, olen ma saanud neis vähem õppida, mis tähendab kehvemaid hindeid.

Peaks ennast käsile võtma, aga nii palju muud on ju teha...