Ülevaade

Täna oli esimene võimalus teha ära esimene eksam. Sissejuhatus kirjandusteadusesse, M. Grišakova. Räägiti mulle hirmujutte sellest. Uskusin. Ma olin ju loengus kuulnud, kuidas ta räägib ja näinud erinevaid loengumaterjale. Olen nõus. Aga sellegipoolest mõtlesin, et huvitav, kas mul õnnestub see nii ära teha nagu gümnaasiumis kõik asjad tehtud said - kohalkäimise ja külge jäänud teadmiste pealt. (Jättes kõrvale asjaolu, et ma olen tollest loengust vist puudunud rohkem kui kohal käinud...) Kolm korda on ju võimalik teha, ma ju võin omati proovida ühe korra sedasi ka. Proovisin. Nägin, et ma ei tea mitte midagi. Hea küll. Järgmiseks korraks võtan ja õpin ka natuke. Või siis natuke rohkem kui natuke.

Tegelikult olen veidi magamata. Hammas ei valutagi enam - hommikul oli tunne, nagu oleks pool lõualuud tuim tükk. Päeva peale kadus tuimus ära, valu ei tulnudki tagasi nagu ma kartsin ja ptui-ptui-ptui - isegi enamvähem normaalne tunne on nüüd.

Nõelun juba järgmist kindapaari. Hallist Maali lõngast. Emale. Kahjuks ei tule nii hsti välja kui võiks - mõelma kinda randmeotsad on imekitsad miskipärast. Nüüd harutan tagantpoolt üles, et uuesti teha. Lõnga ei saa raisata, seda pole just liiga palju. Kodus ootab veel õmblemist, aga homne päev on täitsa vaba ja tühi. Milline luksus. Või mitmemilline.

Lugesin läbi "Kaklusklubi". Punkt.

Aku saab varsti tühjaks - peab vist kottu ära minema.