Tahaksin kududa vöösse

Tahaksin mõista kududa vöösse
taeva, linnumuna ja maa.

Tahaksin sinna püüda
talvise nugatuule,
kuust, tähtedest ja lumest valged ööd,
päikesekiirtest tee üle mere,
kus vaid nähtamatult liigub edasi
punases purjes laev,
männilõhna ja tuule valgetes õites,
samblasameti ja kuldse helgi läbi lehtede,
mis sosistavad sahinal
omi salasõnumeid vaid neile, kes mõistavad,
vikerkaare hommikukastest ja läbi lume teed rajava
lumikellukaoja vulina,
mis kuulutab, et võib taas ärgata,
kesksuvelõkke sädemed, mis talveööl
südant soojas hoiavad,
käimata ja nägemata paikade hõngu,
ja
kõigi ilusate laulude viisid, mida keegi veel laulnud pole
või mis on juba teisel pool ajaratast.

Tahaksin kududa vöösse
Hingekirja sellele ekslevale
põhjatuule ja igiööde
suvemõtte ja päiksekiirte
laanemetsa ja lauluviiside
kastepiisa ja kaugete kohtade
pojale.