N6me.

Natuke internetis ringi kolades on inimeste kohta v6imalik yllatavalt palju avastada. Rohkem kui tahaks. Kui uudishimu siiski veel edasi piitsutab, l2hevad asjad p2ris hulluks ja k6rvetad s6rmed - m6nikord valesid asju n2hes silmadki. Ja eriti jubedatel juhtudel v6ib sydamenigi j6uda see v2rk.

Urh. Karastama peaks ennast. Ausalt. Ja 6nnest peaks 6ppima kinni hoidma, selle selja taha pugema. Sest sinna murem6tted ei tule. Ainult sinna.

Vabandage v2ljendust, aga mis t2nasel p2eval viga on, et ta selline pasahunnik peab olema? Ma ignoreerin ilusti pyydlikult k6iki halbu m6tteid ja kinnitan endale et k6ik on korras, saab korras olema kui veel ei ole ja j22b korda kui on.

Lisaks on mul kange tahtmine midagi kirjutada, aga k6ik s6nad on kadunud ja ega ma teemat ka ei tea. Ilmselt tuleks enesetundele ja tujule kasuks millegi hea ja ilusa lugemine, aga k6ik mu hea ja ilus on Linnukylas suure hulga muude asjade all. K6rval on raamatukogu ka, aga kuna mul on viivis, siis ma ei saa sealt midagi v6tta. 2hh.

V6ibolla peaks vanalinna jalutama minema. Aga ma ei saa, ma olen t88l. Kui ei ole, siis ka ei saa, sest mul on erikuradi palju tegemist n6udvaid k2sit88asju mida ma siin teha ei saa. 222222222!

Ja mu klaviatuuril ei ole ikka veel t2pit2hti, ma ei tea, mida millest m6elda ja yhtegi niisama huvitavat ja tarka m6tet ka ei ole. Ei klaviatuuril ega mul.

*haarab kotist Stingli ja hakkab otse trotsi m6ttes sedagi v2hemalt lugema*