*

Mulle jõudis täna väga järsult ja ootamatult kohale midagi väga tähtsat. Täiesti selgest õhust ja eimillestki tuli arusaam, mis paneb mõned asjad ja inimesed nii tiksuma nagu nad seda teevad. (Ei, ma ei avastanud elu mõtet ja suurema osa inimeste ja asjade kohta ma ikkagi midagi mõistlikku öelda ei oska, lihtsalt see yks asi.) Nagu oleks maailm olnud kogu aeg mustvalge ja siis yhel hetkel peale silmapilgutust värviliseks läinud. Nagu oleks mingi suur kate langenud pooltelt asjadelt - maailm tundub niivõrd palju loogilisem kui varem. Nagu ma võiksingi asjast tõepoolest aru saada.

Ma sain aru, et sihita hulkumine on... Noh, see mis ta on.