(maa)ilmast

Minul on nyyd maailmal6pp kohale j6udnud. Meeleoluga Pariisi boheem-dekadendid, must samet, tulipunased huuled ja pikad peened mustad suitsud. Meeleoluga ohjeldamatu prassing sest ei tea kas homset p2eva yldse tulebki, milleks ennast siis selle jaoks s22sta. Meeleoluga k6ik l2heb nagunii sinnasamusessegi, v6tame elult viimast.

Reaalsus on kahjuks veidi teistsugune, igap2evaselt tuleb sellegipoolest t88l k2ia ja elu l2heks nagu edasi. Ka mured homse p2eva p2rast ei taha kujuteldavatesse šampusej6gedesse uppuda. Tegemist on ikka veel liiga palju ja ma loodan imele, mis laseks mul k6ik asjad 6igeks ajaks valmis saada, ilmselt kyll fyysiliselt v6imatu aga lootus peab ju j22ma.

S2ilitage eneseviletsus, paanika l6pp. M6ned mured l6ppevad, teised algavad, aga olemine on kergendatud. Syda on kerge ja h6iskab ja alles nyyd m2rkad, et hoidsid hulk aega hinge pooliti kinni.