28. detsember 2008

uuesti

Mis toimub? Ehk on asi ilmas või viimase aja ohtrates vabades päevades, aga miski tardumus on yle läinud. Kohe teeks ja toimetaks ja oleks ja elaks. Kohe loodaks ja rõõmustaks, kohe looks ja iluleks. Teeks seda ja teist ja kolmandat, ja läheks sinna ja tänna. Mõtleks seda ja kahekymnekuuendat, kui sõnad ennast kätte annaksid mõtete tagant. On jaksu ja tahtmist. Mis, kas tõesti juba kevad? Aastavahetustki pole veel olnud.

Jõul jäi ära, minul isiklikult. Ega ma puudust ei tunnegi.

Aga kohe ajaks asju ja korraldaks. Isegi korrastaks. Kasvõi korraks. Aitab kyll soojateetalveõhtutest.

Aga mis märtsis(t) saab, jätaks ikkagi mõtlemata. Poole sydamega kardan, et varsti tuleb torn.

___________________________________________________________

Suures tegutsemistuhinas sain tyki mööblit enda juurde siia. Nyyd saab vähemalt mõned raamatud viisakal kombel ritta laduda, hunnikust siin laua kõrval (peaaegu sama kõrge kui kirjutuslaud) on juba ysna lootusetu midagi kätte saada. Päris riiul ootab veel ehitamist ja vaba raha. Käisime täna isaga vaatamas, mis vajalikud puust plaadid maksavad. Täispuit, säärane pressitud - raske aga tugev, justnagu peab, maksab ikka meeletult. Seinakapp peab saepuruplaadiga leppima, aga see jääb uste taha peitu nagunii.

Jaah, isegi kirjutuslaua peale tekkis mingi jupike ruumi. Isegi yks kadunud asi ilmus välja uuesti. Just õigel ajal. Viletsad mõõgaimitatsioonid seina äärest peaks kuhugi ära sokutama. Ei tea, äkki saab varsti madrats endale voodi ka alla, kui voodi tykid õnnestub kuurist yles leida.

Ja homme töö juures tuleks uurida sõnaraamatuid. Keel, keel ja emakeel, kes millist sõna kasutab.

Selline värskus on kontides.

Päikest!

1 kommentaar:

Kirjasvig ütles ...

Torn. Torn.
Sel juhul jääb tõde ikka vundamendiks uutele ehitistele.

Ja seda kartes, võib ju alati end enne evakueerida.

Ning eelkõige - pärast paistavad tähed.