elu

Tahaks midagi rääkida. Mu elus on hetkel palju segaseid emotsioone, aga kui neid selgitada yritaks, saadaks pooltest valesti aru pooltel juhtudel (st, iga inimene saab poolest valesti aru, aga mitte kõik samast poolest, ja iga asja koha tuleks umbes pool lugejatest sellist, kes valesti aru saab). Seda kavalat ruutu joonistama ei hakka, jällegi. (Ristikivi 9-teose-ruutu ma pole siiani nii ära lahendanud, et ise rahul oleks. Ega keegi ei käse ka, aga huvitav on!)

Võibolla on oluline see, et nyyd ma tean, et ma jaksan oodata kyll. Ka väga kaua. Sest see on ootamist väärt. Sest need kaks Amburit on nii erinevad (kuigi ma olen täheldanud kohati hämmastavalt sarnaseid mõtteavaldusi ja peaaegu et samu vormeleid ja samade eksiarvamuste muigeks levitamist), et kui ma nimetan nyyd asju nende nimedega, millega neid enemasti kutsutakse, siis ma tean, kuidas enamik elab ja kuidas saaks elada. (Huvitav, kas ma sellest mõttekäigust kunagi hiljem ise ka aru saan?) Oleks nyyd ainult, et see täiuseigatsus pole yhepoolne (äratundmine ei olnud, väga tõenäoliselt), et ta ei viska seda mälestust maha poristele linnatänavatele autorataste alla. Syydistage nyyd pealegi lihtsate asjade keeruliseks tegemises, mina näen asju nii. Aga võibolla on midagi veel olulisem.

Ilm on ikka hall, maailm, mitte taevailm õues. Kuigi too on ka.

Täna teen halli leiba. Odrajahust asjad kipuvad seda tooni olema, on mulle mulje jäänud. Veidi nisu ka hulka. Rukkijahu sai kodust otsa vahepeal, aga mul tuli tahtmine yle vaadata, kas kuu või pigem kaks kuud kylmkapis seisnud juuretisest asja ka saab veel. Hommikuks oli kääritusel paks tugev vahukiht peal, selle all vesisem osa. Alguses purki lahti tehes oli kyll selline niitev hais et kahtlesin asjades sygavalt. Ent nyydseks on kõik kuidagi normaliseerunud. Juuretis oli kokku läinud, hallituse peale võtnud ja kõike muud. Järel oli kõlbulikku kraami umbes teelusikatäis või paar. Väga vedelat. Ja kuna odrajahu on loomu poolest koredam kui rukkijahu, ei tahtnud seda asja kaussi segades kõik kohe hästi segunedagi. Jahu vajus põhja, vesi tõusis pinnale, kuidas nii kõlbab. Aga kõlbas. Homme kuuleb, mis asjast välja tuli. Proovin seekord lyhemat aega kergitada ka.

Yhest inimeste hulgast tunnen puudust. Loodetavasti tuleb neil tore õhtu ja nemad minust ei tunne. Loodetavasti ei lähe miski päris paigast ära uuesti või jälle või ikka veel. Sest nad pole seda väärt, vaid palju paremat. Aga jah, tahaks ka. Kasvõi selleks, et näidata kui palju nad mõjusid. Sest ma miskipärast arvan nii yleyldises plaanis, et inimestele meeldib teada oma tegevuse tagajärgi. Kui eksin, hõigake.

Yhest teisest hulgast tunnen ka, tegelikult. Ma kuulsin kõlakaid, et toimus suisa synnipäev, aga tyhja temaga.

Enne viskasin asja kiiruga yles - tuli kolleeg ja ma ei taht kõike seda mõttekäiku korstnasse lasta. Kuigi, ega polegi palju lisada.

Ehk ainult seda, et nyyd on jälle tahtmine päevaks või paariks Tartusse jõuda. Pisuke yksindusevajadus on ka, kuigi möödunud vabad päevad seda veidi leevendasid.

R'iga peaks yhendust võtma, äkist oskab ta mõnda head juttu soovitada. Yheks teiseks otstarbeks ja teistpidi head - klassikat - tahaks ka lugeda, aga yhtegi asja ei tule pähe.

Mitte et mul kodus lugemismaterjali vähe oleks, aga tahaks istuda rohelise kaleviga kaetud kirjutuslaua äärde, lugeda head raamatut mugavas toolis ja aaaeglaselt limpsida kõrvale näiteks head veini. Ja edasi, kui päev vaikselt juba liiga pimedaks läheb, kolida kaminaesisesse tugitooli, mille kõrval seisab laud mõne hea musta teega. Ja pärast võtta märkmik, ilmselt too teine, mis sinistes toonides ei ole, ja panna tekkinud olulised mõtted lyhidalt kirja. Jah, see unistus on paari sajandi tagune vist. Inglaslik, sest just Inglismaa tyypiline hall ilm peaks sel ajal olema õues. Kuigi aja kohta ma pole kindel. Kuuekymnendad sobiks ka ilmselt, või umbes sinnakanti aeg.

Jah, unistusi on palju ja need on jälle kõik yksikud. Sellega ma olen rahul. Praeguse eluga ka, tegelikult. Kaks aastat tagasi oli teisipäev, kui ma õigesti mäletan. (Mäletasin valesti, neljapäev oli. Need ongi sarnased päevad.)