jälle tartu

Juba tykk aega (tunnikese) yritan kirjutama hakata, aga ei õnnestu. Pidevalt eksitatakse. Tea, kas ongi midagi öelda, aga midagi ju võiks mainida oma tegemiste kohta. Kui uued kyyned sain, oli kirjutamine mõnda aega raskendatud - nyydseks olen ära harjunud. Vigu ikka tekib aegajalt, aga mis parata. Avastasin yhe raamatu, mida endale tahta, aga kust saada on kysimus.

Tegelikult on point selles, et ma olen _jälle_ Tartus. Eile oli Sinimaniseele proov ja täna on tantsuklubi, ja puhta õnne läbi langesid need kokku minu vabade päevadega, nii et miks siis mitte jälle tee äärde ja Tartusse. Hääletamise uusim edulugu: tulen bussist maha, alla minuti sain peale. Või kuni kaks minutit - ma kella ei vaadanud nii täpselt, igastahes ei jõudnud must rodus viitekymmetki autot mööda sõita. Säärases tihedas reas nagu nad sealkandis liiguvad, teeb see umbes minutise aja. Kaks ja pool tundi hiljem olin Tartu kesklinnas, olles vahepeal kohvipausi teinud - autojuht arvas, et peaks.

Uusimaid uudiseid vöörindelt: karvane maalõng teeb nii keerulisemaks ilusa tulemuse saamise. Materjali kvaliteet paistab kohe otse ja väga välja igasugusest paelast-vööst. Tegemise kiirust mõjutab ka. Aga see-eest on mul alustatud yks lihtne ja ilus tavaline myygivöö. Mitte korvi pärl aga just selline mis kellegile võiks meeldida. Võibolla õnnestubki veidi peale jyripäeva juba esimesed maha myya. Aga igal juhul kaulub see vöö ära, nii et tegelikult ma peaks seda tegema, mitte siia lobisema.

Sellest, mis nalja Liinaga hilisõhtuses Karlovas sai, ajalugu vähemalt selle blogi näol vaikib.