27. november 2009

Justnagu mul muidu mitte midagi teha ei oleks, avastasin, õigemini taasavastasin ma yhe ilusa kujutluse, mida sõnadega kirjeldada on lootusetu, mida ma pildi peale panna ei oska ja mis juba tykk aega ootab katalysaatorit, mis asja lubaks viisakal kombel endast välja lasta. Vahepeal ununes ära, kuni täna yks võimalik katalysaator korraks esile kerkis - aga täpselt ei sobinud.

Teha oleks näiteks seda, et kuidagi peab unerytmid paika saama, olla elus kella kolmest päeval kella kolmeni öösel ei ole kooliskäimist just soodustav strateegia. Õnneks on homme tööpäev, äkki see on veidi suurem motivatsioon varakult magama minna ja korralikult yles saada.

Mingeid asju pidin veel ytlema-mõtlema, aga pidevalt toas istudes ei tule ka värskeid tuuli kusagilt.

Kommentaare ei ole: