emotsiooniuputus

Olen mures ja närvis, mitte vihane, nördinud ega kurb.

Naljakas, kuidas emotsioonid kõige selle praeguse ikalduse juures on saltosid visanud. Esiteks närvid, siis viha - ja kõva viha, viimati olin nii tige 10221 suvel korra. Aga kaua ei jaksa intentsiivselt vihane olla, niisiis asendus see kurbusega. Tyhjuse, pettumuse ja nukerdusega. Mis kah vaikselt vaibusid ja asemele tuli mõneks ajaks otsusekindlus. Aga kauaks sedagi, varsti pöördus tagasi tigedus. Seekord kylm ja rahulik ja otsast otsani 'pissed' olemine, nii enda kui maailma peale. Lõpuks tulid mure ja väsimus. Nyyd on väsimus välja magatud, aga mure alles jäänud.

Ja mitte midagi ei oska teha ka, et asjast sotti saada.

Ei jõudnudki Gikši, sest juhtusid ikaldused. Tartus olen uuesti kolmapäeval.