juhtumine

Minuga juhtus või ma avastasin täna kummalise loo. Seda on raske seletada, kui alustada algusest - sest enne algust on minevik, nii et ma alustan sealt.

Umbes nelja aasta eest, kui ma käisin gymnaasiumis, saatis õpetaja mind mingisugusele koolidevahelisele saksa keele teemalisele yritusele. Kõige lihtsam on seda edaspidi nimetada olympiaadiks, kuigi ta päriselt seda ei olnud - rohkem mingi workshop. Töö toimus sektsioonides, mina liitusin loovkirjutamise teemalisega. Yritus kestis kaks päeva, teise päeva lõpuks oli mul olemas lyhike jutuke teemal "Suvine elamus" vms. Teksti saime lõpuks enda kätte, mina trykkisin ta veel arvutisse ka, nagu ma toona juba kõigi pikemate ja loovamate kooliasjadega tegin.

Nyyd, nädala eest, ulatas õde mulle koolist tulles suuremat sorti kokkuvolditud papplehe. Mu enda toonane saksa keele õpetaja, kes ikka veel samas koolis töötab, saatis mulle sellesama pisikese jutukese. Konkreetselt see eksemplar oli ilmselt kusagil yleval rippunud ja vastavalt formaadis. Juurde oli kirjutatud, et õpetaja tahaks saada selle teksti eestikeelset tõlget (ja saksakeelset originaali) arvutis, et see panna valmivasse kooli juubelialmanahhi. Täna võtsin viimaks kätte ja asusin asja kallale.

Laisk nagu ma olen, uurisin ma kõigepealt, kas see tekst ei ole mul ometi arvutis olemas. Ja mis selgus: minul oli ta olemas kyll, aga õpetaja variant oli vahepeal kõva toimetamist näinud. Oleks asi olnud ainult keeleline, poleks midagi. Aga originaal, mis mul oli, oli poole lyhem! Lisandunud oli peamiselt poole lause pikkuseid klišeekohtasid ja isegi yks lyhikesevõitu lõik. Ehk oleks sellegi enam-vähem maha vaikinud, kui muudetud tekst oleks parem. Ei ole ta midagi. Ilmselt on keegi yrituse korraldanud kooli õpetajatest leidnud algse teksti ja seda hiljem väljapaneku jaoks kohendanud. Heade soovidega, aga oma mõtetega. Mõneski kohas minu algset ideed muutes või sellest sootuks mööda pannes.

Tõlkisin ja saatsin oma õpetajale mõlemad variandid, et ta neid omavahel võrrelda saaks, aga ytlesin kirjas ka, et kui algne versioon almanahhi jaoks piisavalt hea ei ole, siis muudetu peaks sealt hoopis välja jääma. See pole minu tekst, no ei ole. See pole see, mida ma öelda tahtsin, see on mingisugune vägivald ja enda nime ma selle kyljes kindlasti näha ei taha. Õnnetu lugu igal juhul.

Peale kirja saatmist mõtlesin korraks veel järgi. Äkki ma olen väiklane, kui ma sellise asja kallal norin? Teine tahtis ju ainult head, kuidas ma siis olen nii ylbe ja protesteerin? Mõtlesin, et olen, teate, jah. Kui see on ylbus, siis olen. Vabandust, aga mulle ei pea meeldima, mis tehtud on. Isegi kui head taheti, siis, kui välja tuli nagu alati, võib selle eest (verbaalselt) ka saada peksa nagu alati. Hea soov päris kõike ikka ei vabanda; selline "kaasa aitamine" on yks nendest asjadest.

Selline inetuvõitu lugu tänasel ilusal päeval.