Ootamatult rõõmus meel on. Eimillegi yle, lihtsalt niisama, täna olen ma jälle enda keskel, mitte veel täis, aga vähemalt aukudeta. Õues on kaunis kohev lumi maas, pidin ennist selle sees sumpama, sest tänavaparandused olid natuke jaburasti korraldatud. Koer on õnnelik ja kass lösutab pidevalt radiaatoril või inimesel.
Yritan ennustada, kas tänane tantsuklubi läheb hästi või lörri. Ta saab minna väga väga hästi ja ta saab olla erakordselt mage. Vahepealset väga ei usu.
Mõtlen, et peaks võtma ja "Baudolinot" lugema. Noh, et ettekanne ja puha. Yldse peaks igast asju tegema. Ostsin musta heegelniidi ja mõtlen, kas sellest on mõtet yritada nõeluma hakata. Tegus, aga mitte nii tegus kui võiks.
Eile õhtul, kui isa enne poodi minekut helistas, palusin, et ta šokolaadi tooks. Isa kysis, kas ma olen selle ära ka teeninud? Ma ei olnud, aga ta tõi ikkagi. Muhe.
Kuidagi hakitud kirjutaja olen täna.
1. detsember 2010
seda, aga teist ka
Kirjutas Tho umbes kell 19:20
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Õnneks ei küsi minult keegi enam, kas olen šokolaadi ära teeninud. Olen ju suur! :D Võin süüa šokolaadi isegi, siis kui olen olnud paha.
Toodi ja anti ja ärateenimata mullegi :D
Postita kommentaar