16. detsember 2010

vilets

Täna oli isegi tantsuklubi oluliselt magedam kui tavaliselt. Ilmselt oli selles syydi mu enese viletsavõitu ja nukker tuju - enne kodust välja minemist sain negatiivseid emotsioone kuhjade kaupa. Mis heast peost saab niiviisi juttu olla...

Esiteks oli vanaema mu peale pysti pahane - mismõttes sa lähed õhtul kodust ära ja tuled alles hommikul? Ma ei tea, ma liigitaks kuus/vara kyll veel öö alla napilt, eriti sellisel pimedal talvisel ajal. Kahtlane värk, mis asi see siis toimus seal et sa koju ei tulnud? Ja nii edasi. Ega ta ilmselt ei uskunud mu tõelevastavat selgitust, et ma peamiselt õmblesin karpe. Tegelikult see on vaid yks symptom sellest, et kuna kooliga on nii nagu on, yritavad kodused mu elu rohkem kontrollida, kui nad seda varem tegid. Seda ei saa pahaks panna, kuid see ei ole siiski meeldiv.

Teiseks... Huvitav, kas ma jäin nyyd ilma järgmisest parimast inimesest? Ma tahtsin vaid olla aus - sest kui yldse keegi võiks kindlasti teada, kuidas asjad on, siis just tema. Oleks olnud väga lihtne mitte midagi öelda ja ilmselt on (vähemalt arvestatav hulk aega veel) väga lihtne seda nii mõnedegi eest varjata. Ent ma hindasin ausust olulisemaks ja sain selle eest või tõttu väga valusalt pihta. Ma ei saa kellelegi pahaks panna pettumust - neil on selleks õigus ja pettumus tekitab väga kergesti viha ning muid halbu emotsioone. Aga ma ei saa selle vastu ka midagi ette võtta, sest selle aluseks on iga inimese enda ettekujutus sellest, mis ja milline ma olen. Mul ei ole kohustust kellegi teise pildile vastata. Nõme on ikkagi avastada, et ettekujutus ei vasta tegelikkusele, muidugi on. Aga mis on sel juhul vale, ettekujutus või tegelikkus?

Ma teen, mida ma teha tahan, sellepärast, et ma ise tahan. Ma ei pea seda muutma selle pärast, et keegi arvab, et võiks teha teisiti. Ootused on ootused ja need ei lähe alati tõeks.

Ma sain sellisest sallimatusest kõvasti haiget. Ei, see ei ole tolerants, kui teisele vihaga nähvatakse "Eks sa tee, mis tahad!" Jah, olukord saaks olla hullem - olukord saaks olla isegi päris palju hullem, saaks tulla otse keelama ja saaks igasuguseid asju. Aga selline seljakeeramine ja ärritus ei ole tegelikult aktsepteerimine.

Mis ma ikka. Tegelikult ei pea sallima. Täitsa võib olla selline suhtumine ka, et ei, seda asja ma ei kannata enda ligiduses. Võib olla kyll. Sel juhul mul on lihtsalt kahju, et inimsest ilma jääma pean.

Sai veidi hyplik ja vilets selgituskõne või asi. Mul praegu paremat pole, sest ma olen reaktsioonist löödud ja nukker. Sest tegelikult ma olen ikka päris seesama inimene, kes ennegi - väljendus tuleb ent veidi teisiti. Ma ei vahetanud isiksust.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

SUUR kalli sulle!

L.