22. jaanuar 2011

käsitööline

Peale otsust on mul nyyd olnud hämmastavalt palju jaksu ja tahtmist kogu oma käsitöölisusega tegeleda. Karpe on vahepeal valmis saanud oma kuus tykki - homme läheb ilmselt nende kaante kirjamiseks ja ideid mul juba on, kyll ja veel. Vilti pidin juurde ostma, sest varemvarutu hakkab vaikselt otsa saama (asi, mida ma kartsin, et kunagi ei juhtu.). Lisaks võtsin nyyd ette ema villase pleedi korrastamise - koid on sellele augud sisse söönud.

Mõtlesin välja käsitöömeistri, kes teeb allerlei käsitööd odava raha eest tellija materjalidest - hästi odava, sest peamine tasu on katus pea kohal ja kord päevas syya, niikaua, kuni vastavat projekti tehakse (9 tundi päevas, aktiivselt.) Mingis veidi kogukondlikumas paigas võib ideeliselt isegi õnnestuda mõnel inimesel niiviisi elada.

Jah, käsitöö jaoks on nyyd jaksu ja mingi kerge moraalne kohustus on kodus ka veidi rohkem töid ära teha - nõusid pesta või midagi sellist igapäevast. Kuidagi... elusam olemine on. Väga palju elusam.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Aga mille eest see meister ülejäänud toidukorrad ostab? Sest kord päevas on tööinimesele vähe, isegi kui ta istub.