AKS, appi!

Ma avastasin, et mul ei ole midagi Pööripäevale selga panna. Aeg hakkab leiutamiseks ka otsa saama. Pean saama selles riides võidelda, nii et tavaline muinaskleit küll kõne alla ei tule. Ja ma keeldun akndmast tänapäevase moodi riideid nagu teksad (olgugi et need ei pruugi väga sedamoodi välja näha). Mina pole sellele probleemile veel lahendust leidnud. Kui kellelgi on mõtteid, siis need võib siia kirja panna.

Muidu - elu läheb ikka normaalselt, olgugi et kiire on. Kool on õnneks veel suhteliselt lihtne ja arusaadav. ma niiiiiväga tahaks, et ma saaksin siiski loobuda prantsuse keele tundidest - mul läheks seda aega tegelikult vaja ja ma kasutaksin seda oluliselt konstruktiivsemalt kui klassis istudes ja igavuse kätte surres. Peab rääkima, võibolla ma ikka saan. Ja õnneliku juhuse kombel on matemaatika õpetaja haige, mis annab mulle keset koolipäeva vabu tunde, et koolitööd järgmiseks päevaks ära teha ja siis B&F sünnipäeva ettevalmistustega tegeleda.

See võib küll kõlada, nagu kõik muu oelks umlle tähtsam kui kool, aga tegelikult ei ole. Lihtsalt see kõik muu asub perioodiliselt ühes ja teises kohas, ja kui seda parajasti olemas ei ole, siis ma tegelen seda usinamalt kooliasjadega. Päriselt ka! Ma leian lihtsalt, et kui on asi, mida saab teha kogu aeg, ja asi, mida saab teha ainult tol ajahetkel, siis ma parem kasutan tol ajahetkel seda ainult siis olemas olevat võimalust ja seda mida koguaeg saab teha teen kunagi muul ajal. Aja mõistlik kasutamine lihtsalt.

Ja tegelikult ma olen suhteliselt õnnelik. Päike paistab, ilm on ilus, ma saan oma asjadega hakkama, õigeaegselt veel pealegi, ja mitte midagi minu elus ei ole puudu. Mõned asjad saaksid küll paremini olla, aga ka praegune on enam kui vastuvõetav, nii et mida veel tahta?

(Jah, ma olen täiesti teadlik, et emotsioonid sõidavad liftiga, kui vaadata eelnevaid postitusi.)