Kuidas ma kipsi jõudsin.

Tänane päev algas nagu iga tavaline, ehk ainult veidi laisemalt. Mitte midagi erilist ei toimunud kuni poole koolipäevani. Umbes siis tekkis vastupandamatu tahtmine koolist ära minna, puhata, mitte midagi teha. Tahtsin midagi head, isegi teadmata, mis see on. Nojah, panin selle lihtsalt tekkiva mäpi arvele. Siiski enne eelviimast tundi tulingi koolist ära. See on üliväga mitteminulik teguviis, tuleks mainida. Kodus tuju paremaks ei läinud, hullemaks ainult. Peale mõna tassi kohutavalt head teed läks enesetunne hoopis ära. Kerge iiveldus, nõrkus ja muud asjad.

Trenni läksin siiski, ma ei saa ju tulemata jätta, kui olen lubanud jooniseid. Sinna jõudes nägin aga, oh imet, mitmeid harvanähtavaid külalisi. Nendeks olid siis Kirves, Luthien ja ääretult kummaline kiilakas Grom. Lennu oli lo9omulikult nendega seltsis, kuid ta nii harvaesinev pole. Peale pisukest soojendust küsiti mult, kas ma olen nõus veide vabavõitlema. Kirve vastu. Mõtlesin, et noh, tühja kah, peksa saan ma ju nagunii, ja nõustusin. Ei saanudki nii hullusti kui arvasin, kuid mingil hetkel jäi pool minu mõõgakäelaba kaika ja kahe kilbi vahele. Tsutike kaklesime vist veel edasi, siis aga hakkas mul valust nii paha, et olin sunnitud võitluse pooleli jätma. Kinnast käest võttes jäi silma pea kahekordseks paisunud väike sõrm. Esimene käik oli muidugi külma vee alla. Valule lisandusid ka tahtmine pilt taskusse visata või oksendada. Seda ma siiski ei teinud. Selle asemel suundusin tagasi trenniruumi.

Võitlust ma muidugi jätkata ei saanud - parem käsi oli suhteliselt rivist väljas. Mingil ajal lahkusid eelpoolnimetatud neli Gromi sünnipäeva tähistama. Kuna vasak käsi oli endiselt kasutuskõlblik, harjutasin veel mõnda aega ühe uuega lööke ja kaitseid. Pikapeale läks käsi aga valusamaks, lõpuks otsutasin traumapunkti minna. Uskusin küll, et luu ei tohiks murdunud olla, aga kes teab, mõra võib küll olla. Tulemus - mõra ei leitud, kuid öeldi, et tegemist väga tugeva sidemete venitusega, käsi pandi osaliselt kipsi.

Endiselt saan kasutada nimetissõrme ja pöialt, niisiis päris kasutu see käsi pole. Homme ootab mind ees esimene täispikk proovikirjand.