Mõistus läks ära.

Ehk siis tegelikult ma kirjutasin mõistuse paberi peale välja ja andsin paberi ära, kui mõistus otsa sai. Vähemalt on see suur ja kole kirjand nüüd ära proovitud. Teemaks valisin "Millest jutustab Eesti rahatäht?". Pärast õpetajaga rääkides tuli välja, et eriti paljud seda vist ei valinud, minu jaoks oli see aga umbes teine valik. Esimeset loobusin, sest kuigi motot oli asjale ülilihtne leida, ei oleks ma osanud üldiselt midagi kirjutada (Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu, A. Alliksaar.) Ainuke asi, et kirjanduslikku viidet ei saanud ma kirjandisse sisse tuua. Ehk oleks andndud sinna juukseidpidi "Nimed marmortahvlil" tirida, aga see oleks väga pingutatud ja sikutatud jäänud. Ei, parem las olla ilma, loodame, et kõlbab nii kah.

Muidu, mis veel...

Polegi nagu midagi.

Paari hetke pärast: Kuidas pisike hea sõna võib olemise paremaks muuta. Aitäh.