24. märts 2007

Tagasi.

Rahvas, kevad on nüüd juba tõesti täies väes õues. Jah, veel ei ole kased hiirekõrvul, kuid ma usun, et nad ootavad lihtsalt hetke, kus keegi neid ei vaata. Liblikad lendavad juba, nii kuldsed kui kirjud, ja vähemalt päris mitu erinevat lille on oma ninad ilusti mullast välja pistnud. Ilus on see kevadine aeg, nii värske ja elamise, olemasolemise lustist pakatav.

Tartus oli tore. Mutid olid vahvad, ilm oli ilus ja isegi pimedas jahedas (kurja lohemao koopas) "vangis" olemine ja aja sunnitud äraveetmine oli omamoodi vahva. Pimedas sellpärast, et tuld ei saanud põlema panna - kõik inimesed mu ümber magasid. Jahedas sellepärast, et lihtsalt külm oli. Ja vangis sellepärast, et pimeduse pärast ei saanud võtit üles leida. Kuni tuli sunnitud äratus (kell oli siis üks), tuli läks põlema, võti oli silmnähtaval ja teistesse tuli elu sisse. Ja õues, nagu välja tuli, oli soe. Tõesti soe - polnud jakkigi vaja. Seesama soojus kontides, istusin bussi (mis oli üllataval kombel parajasti ees) ja üritasin võidelda ründava palavusega. Kui mõned tunnid hiljem siia bussijaama jõudsin, paistis piisavalt soe, et mitte vaeva näha mantli selgaajamisega. Astusin bussiuksest välja ja sain külmapahvaku osaliseks. Neli kraadi olevat olnud - ma ei kontrollinud. Brr! Kiirkäik edasi ja ruttu-ruttu toauksest sisse.

Aga pool juttu jäi nüüd rääkimata - sest alati on kõige elavamalt meeles kõige hiljutisemad sündmused, kui enne just midagi täiesti põrutavat pole juhtunud. Minul küll on.

See pool juttu oleks põhiliselt sellest olnud, kuidas meie plaanitud "reidipildid" ära jäid, mis me ende asemel ette võtsime, kui mugav on minna läbi kohviletist ja siis sooja suvepäikse käes Raekoja platsil (on see nüüd suur või väike täht?) todasama kohvitopsi tühjendada. Ja kuidas Zana küll väga üritas midagi koguda tõendamaks maffia pahategusid, kuid suutis vaid bossi advokaadina tööd saada. Lootuses, et kui midagi juhtub, siis ma tean sellest, aga nad ei teinud ju midagi! Nähh.

Ja lisaks olen ma lihtsalt väga kergendatud ja rõõmus muudel põhjusetel ka. Ei! :D

Päikest, kellele õuesolevast väheks jääb!

3 kommentaari:

dekadents ütles ...

Õnnelikud inimesed on nii meeldivad.
Justkui (no on see nüüd üks või kaks sõna? - kunagi ei jää meelde) tuletab meelde, et nii palju häid asju on ka olemas.

Tho ütles ...

Loomulikult on head asjad olemas - aga nad ei paista läbi tumeda meeleolu. Tore, et ka sinu oma tundub olevat paranenud.

Tindarien ütles ...

Ei tea, see juhtub justkui kõigil korraga ;)

Aga ühekaupa olekski jama - ei oleks kellegagi jagada. Et kuidas üksinda õitsedki.