Unine kevad

Kevad oli. Korraks. Hommikul, päeval. Päiksesepaiste. Soe, hea küll, mahe tuuleke. Sini-sinine taevas. Ootamatult kuivaks saanud teed.

Siis läks taevas pilve. Kevad puges veel mõneks ajaks teki alla magama, oma aega ootama.

Midagi oli veel, mõndagi oli veel, aga praegu ei tule meelde ja ju sii pole nii oluline. Lähen kontrollin hoopis ühte teist asja.