Elu

Viimasel ajal otsivad mind yles k6ik head asjad. Ise. *kolm korda yle vasaku 6la* Loodame, et j22b kestma, v2hemalt veidikski.

Eile oli Mirju synnip2ev. See oli vahva. Kokku oli tulnud t2pselt see parajalt p88rane seltskond inimesi, kellest paljusid ma polnud ammu n2inud ja kelle seltskonnas ennast t6esti vabalt v6in tunda. Minu inimesed. Pluss m6ned veel, kellest ennast h2irida ei saa lasta. Minu maailm. Pool m2lestust vanadest aegadest, pool uusi olusid ja inimesi. Igatsesin neid, tegelikult. V2ga. Mirjul on see oskus inimesed kokku tuua. M6nel on veel.

Kui ainult m6ne koha peal harjumused nii k6vasti v2lja ei l88ks. V6i siis mitte eriti k6vasti, aga piisavalt et mind ennast h2irida ja j2tta mulje, nagu ma yritaks k6igele vaatamata vastu tahtmist viisakaks j22da. Pole ju vaja. Siis ja seal. Eriti h2irivad ja v6ltsid, iseendas kujundatud harjumused, et mingil juhul aru ei saadaks, et ma ei olegi tegelikult p2ris nii iu ja ui yhe ja teise koha pealt, kui yhiskonnale ehk meeldiks. Mask, kord n2o ette pandud, mis ei taha enam maha tulla kui tohiks. Ah, las olla. Nagunii kulub kord maha. Kui kyyrida.

Naljakas on see graafiku j2rgi t88l k2imine. 2rkad pyhap2eva hommikul varakult, et 6igeks ajaks t88le j6uda, ja teisip2eval magad poole l6unani. Taju, millal normaalsetel inimestel t88 ja vaba aeg on, kaob 2ra. Igav on ka.