Siinse ilma t6lvaratsanikud

M6tlesin, et kirjutaks yhest asjast, mille kohta ma tegelikult liiga v2he tean et s6na v6tta. H22letamisest.

Iga kord, kui ma otsustan yksi kuhugi suunas liikuma hakata, meeldib see mulle j2rjest enam. Nyydki, folgilt tulles, k6nnid linnaserva poole heameele ja ootusega. Viimase ettejuhtuva poe juures teed peatuse, v6tad kaasa midagi riknematut nagu paki rosinaid ja veidi juua. Edasi innes kontrollid m6ttes yle, mis juhtub, kui auto sind peale ei taha v6tta. Magamiskott - olemas. Ilm- soe. Soojad riided - kah kotis. Otsustad, et kui ei v6ta, k6nnid edasi, kuni viitsid, kui enam ei viitsi l2hed magama. Niimoodi teest mitte liiga kaugele, aga kui lihtne see ikka olla saab, 88sel ja pimedas n2ha metsa all tumerohelist magamiskotti ja k6rval p66sas mitte n2itusele pandud seljakotti. Mis sellisel elul viga... Tahan veel.

Ilmselt peaks mingi hetk Eestile sellise suhtumisega ringi peale tegema. Kysiks autojuhi k2est t6emeeli, et kuhu ta l2heb, ja laseks ennast sinna vedada. Ja nii edasi. Armastan h22letamist. Vabadust. 88sel m88da tyhja maanteed k6ndimist, kui seljakott liiga raske ei ole. Eestis on asjal ka see hea kylg, et kui t6esti yle viskab, l2hed esimese ettejuhtuva bussi peale ja oled mitte rohkem kui kolme-nelja tunni p2rast kodus. Ei pea kaasas kandma miljonit kilo varustust. Hea kyll, tuleb tunnistada, et sellistes tingimustes ei ole asjal pingutamise p6nevust juures, aga alustajale hea ohutu. Kui midagi n2ssu l2heb, ei ole asustus liiga kaugel. Tahan matkata, kohati h22lega ja teine hetk jalgsi.

Jube, kui hea tunne see on. Nyyd kui ma seda tean, kahtlustan ma, et yhel inimesel on h22letamiss6ltuvus. Ravimatu. Muidu poleks ju viga, aga nendel retkedel tuleb k2ia kas yksi v6i seltskonna p2rast. M6lemat korraga ei saa kahjuks. Kuigi...

Kui ma esimest korda yksi kuhigi teel olin, siis ma kartsin. Kartsin sihtkohta, veel v2hem sallisin seda mis selja taha j2i, ja pelgasin autojuhtegi. Eelmisel aastal, jyrip2eva aegu. Nyyd... ei j6ua 2ra oodata, et oleks j2lle vaja kuhugi minna. Et saaks asjad kokku pakkida ja minna...

Ja ma l2hengi
maailmal6ppu
sinuta ei teaks
et see olemas on
L2hen et vaadata
m6lemale poole
ja tulla targemana
tagasi koju
mis ei ole enam
maja vaid seljakott
haarata su
ylest6stet k2est
ja kysida "Kuhu?"
vastutulevalt autojuhilt.

(lehekuu 22., 10221)