Ilm on hall ja tuju ka.

Kurb on vaadata k6rvalt, kuidas asi, millest oleks v6inud k6igile asjaosalistele nii palju h2id kogemusi, nii palju r66mu tulla, aeglaselt ja v22ramatult p6hja l2heb. Ja ise oled k6rval, lahkusid nagu rott uppuvalt laevalt ega saa midagi teha sest lubasid eemale hoida, 2ra minna. Ega oskusi ka piisavalt pole, innustust ja visoone j22b samuti puudu. Aga lihtsalt nii kahju on vaadata, kuidas yks inimene yhele valdkonnale nii palju halba reklaami teeb, nii palju noort innukat j6udu oma isekusega sellest eemale peletab. V6etagu ometi midagi ette, mina ei saa ju, mina ju lubasin... Teie pole lubanud, teie veel saate yritada. Kui midagi ei tehta, on selle ilusa asjaga l6pp...

Teisel rindel tahaks aru saada, mis on m6nikord teisiti kui tavaliselt. Mida ma peaks tegema, et tihemini oleks. Ilmselt ei p22sta seegi midagi, aga kui ei proovi, ei saa kunagi teada. 2kki mingi v6imalus ikkagi olnuks. Sest sellise k2itumise peale ma ei saa ju uskuda ometigi, et k6ik on p88rdumatult, p22stmatult kadunud. Veel ei saa. Veel v2idike pean sedasi vastu, elades nendest varastatud hetkedest, salaja jagatud naeratustest, juhuslikest kokkupuudetest. Aga mitte kaua. Kunagi suutsin neli aastat nii. Nyyd, kui ma tean, et asjad ei pea olema nii rasked, ilmselt annan varem alla. Kasvata endale ometigi selgroog! Tee otsus ja j22 selle juurde. L2bi k6igi raskuste. Ega ma ise muidugi ka parem pole... Aga j6uvarud on kulunud nii 6hukeseks, et v2hegi hallim p2ev koos m6ne halva m6ttega s88b need l2bi. Siis on auk olemas, kuhu hypata.

Ma ei taha su kaastunnet, halastusest kantud s6nu, mis on m6eldud mind niikaua vee peal hoidma kuni sa neid pakkuda suudad.

Ma ei taha olla emotsionaalne juurvili, s6ltuda aparaatidest, vahenditest, mis on m6eldud mind elus hoidma kuni haiglal raha otsa saab v6i kohta kellegi teise jaoks vaja on.