Elu

Käisin nädalavahetusel Tartus, Kaitseliidu õppusel. Nyyd olen laiguline soovi korral ka väljastpoolt - seejuures eriti spetsilt ruuduline laiguline veel. Ainult myts on kaks numbrit väike kahjuks. Arvatavasti umbes kaks numbrit, see tähendab.

Kõik minu hea enesetunne ja asjad said vahepeal olulise tagasilöögi, aga kõik on taas korras ja hästi. Mind ymbritsevad inimesed, kes julgevad öelda välja oma nägemuse tõest, isegi kui see kuuljale ei meeldi - aitäh teile. Selle julguse eest just - või siis pilguheidu eest teisele poole inimestevahelist ylesaamatut myyri.

Igayks väljendab erinevate inimestega suheldes oma mõtteid erinevalt, julgeb tunnistda erinevat hulka oma mõtetest, mahendab neid erineval määral. Igayhe "mina" on sedapidi lähenedes mingi kogum enam-vähem tõekspidamisi, mingeid asju, mis samaks jäävad - ja suur hulk seda, mis sinna ymber tekitatud saab (vastavalt suhtluspartneri olulisusele vähem või rohkem), ja mis on osaliselt kyll kokkusobiv selle tuumaga, kuid kaob selle juurest niipea kui suhtlussituatsioon, vajadus just selle inimesega suhelda, kaob. Seda juurdepandavat mõjutavad veel paljud asjad - alates sotsiaalsest grupist, kuhu arvame vestluskaaslase kuuluvat, ilma ja väsimusmäärani välja. Häda on selles, et iseennast saab näha ainult läbi teiste inimeste silmapeeglite. Eks katsu siis yles leida just see yhisosa, mille suhtes need yllatavalt erinevad peegeldused kokku langevad... Mida rohkematel peegelpiltidel yks või teine iseloomujoon ennast ilmutab, seda põhilisem, tuumalähedasem ta on. Aga täit tuuma ei näe keegi, järelikult ei ole mitte yhtegi iseloomujoont, mida inimene endale omistaks, mis olekski tal absoluutselt olemas. Mõned võivad sellistena tunduda, aga ilmselt ei ole kõiki peegeldusi veel nähtud. Kes saab olla absoluutselt veendunud, et ta igal juhul, sajal juhul sajast, miljonil juhul miljonist, käitub mingisuguses situatsioonis yhtemoodi? Inimene, kes on põhimõtteline surmanuhtluse pooldaja, võib seda arvamust muuta, kui see tähendaks kellegi liiga kalli surmanuhtluse alla mõistmist. Võibolla see näide pole kõigi jaoks piisavalt ekstreemne, aga annab muidki välja mõelda.

Jääb ainult kysimus, et kui mitte keegi seda tuuma ei näe, siis kas see on yldse olemas...