Mis mõtet on asju teada, kui nende juhtumine sellegipoolest jalad mitmeks tunniks võdisema paneb? Või siis, sellepärast et ette teadsin...
Mis asja tal oli sel kellaajal keset linna? Pole minu asi, retooriline kysimus - aga yliveider, täpselt selline nagu ma arvasin oli see kokkusattumine.
Ja siis ilmub poodi yks, keda ma võibolla tean - võibolla, kahtlusaluseid on kaks ja lõppeks on sarnaseid veelgi. Ja mina hoopis paigast lahti loksutatud niigi, kaotan yhenduse aju ja käte vahel kusagil ära. Kilekotti ei tahetud!
16. oktoober 2008
Kirjutas Tho umbes kell 10:12
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar