Ebaõiglus ajab yle!

Ehk veidi virisemist.

Miks oh miks ma pean valima kahe fantastilise aastavahetusevõimaluse vahel? Fan-tas-ti-li-se, ytlen ma mõlema kohta. Asuvad ka yksteisest nii kaugel, et mõlemat korraga ei saa. Miks ma pean valima kahe komplekti heade sõpade vahel, kellega seda veeta? Miks ma pean valima kodulinna ja suvesaare vahel? (Ja miks ma pean selle juures igaks juhuks arvestama ka x-faktori ehk Muutujaga?) Niu-viu!

Tallinn ahistab. Vahelduse mõttes, aga eriti sellise ilmaga nagu siin praegu on. Niisiis sõidan homme Tartusse. Oot, ma ei saa ju... ah ei, saan kyll, leib valmis kypsetada ja siis sõidan, sooja leivaga. Tahan siit ära, mis teha. Sõidan samamoodi nagu sai kunagi talvisele välikale sõidetud (või oli see sygisene? Ilmselt siiski talvine.), pamp rätiku sees käe otsas, vihmavari käe peal ja yldse nii Mary Poppins kui vähegi võimalik. Tagasi ilmselt teisiba, siis kui valgeks on läinud ja enne pimedat. Siis jõuab veel kõike umbes ja natuke enamatki. Või... *mõtiskleb, kalendrikombineerib, hindab olukorda, kysib, jne*.

Oh trr! Tartusse ma ju saan ilma rahata, aga kuhugi istuda ma ilma rahata kyll ei saa. *pöial pihku, äkki tuleb homme palk?*

Oh trr, nii palju on teha vaja ja nii vähe tahtmist. Kohe täitsa siiras siiber on, enam-vähem kõigest. Aga mitte segamini ajada, see on põhiliselt ilmast põhjustatud ja möödub kiiresti. Samas hakkan ma aru saama, mida tähendab tööinimesele november. See on VÄGA oluline.

Blöäh. Midagi otse pahasti ei ole, nii et tundub kuritegelik nuriseda. Aga hästi ei ole ka midagi tegelikult.

Symbolism rokib, ammust ajast juba, ja ilmatuma huvitav on, kuidas kõike sellest nyyd on rääkima hakanud.