keel&meel

Inimene ei saa ikka kunagi olla rahul sellega mis olemas on.

Ma tean et inimene on masenduses. Muidu ta ei kirjutaks luuletusi. Selliseid. Ilusaid. Noolikuid. Mul on sellest kurb. Aga ma ei saa sinna midagi parata. Pole ette nähtud. Ette nähtud on oodata. Kyll koduigatsus tuleb.

In other news... Keel on täna väga paigast ära ja puudulik. Ykski sõna ei tee seda mida ma tahaks et ta teeks ja sõnad ei anna mõtteid yldse õieti edasi. Tähtedest koosnev sõna näeb hoopis jabur välja selle jaoks mida ta tähendama peab, ja kui tähed panna kokku nii et sõna näeks õige välja tuleb hääl sinna juurde hoopis vale. Kõik on kuidagi nihkes. Ma ei saa öelda seda mida ma tahan - sest see sisaldab seda tunnet mis selle sõna juurde tekib või selle mõiste juurde, aga sõna ei ole mõistega kooskõlas. Näiteks seesama noolik. See peaks olema noolhallkiviteravikkidadegavuhisebsiitmöödasinnasuundakiirestivalgesulinetababtäpselthinge, ja see ei ytle ka veel päris seda mis ta tegelikult on. Ja ei, sõna nooljas ple põrmugi parem, sest see on teravate otstega ovaal ja liigub vales suunas.

Ei, ma ei ole loodetavasti ära keeranud, seda enam et ma tean täpselt miks keel minuga täna niimoodi mängib. Ma tean isegi keda selles syydistada võiks - aga iseasi on, kas peaks. Mulle täitsa meeldib, et ma saan teha vahet vanaema kui kõigi inimeste arhetyypse vanaema ja sellemaavanaemasealjasiispunasebaretiga vahel. Mulle meeldib, et ma ei pea mõtlema sõnadega - varem se jäi kuidagi kaugeks - vaid ma saan mõelda mõtetega. Nendega kasvõi zongleerida kui tarvis, ja põhjaeestilaugekarjamaajakadakadtuulpaljuruumikodu jääb selleks mis ta on ega pea sobima kokku yhte sõnasse lõunaeestikyngaskuppelpkpkpkkinnivaenuliktihemetsvõõrasebamugav-aga. Kuigi see segab natuke eneseväljendamist, sest... Mõtted ei jää sõnadese kinni. Ja ärge tulge rääkima synesteesiast, sest see ei tohiks minuteada nakkav olla ja niimoodi järsku välja hypata kusagilt aju tagant. Niisiis, keel võttis ja hakkas mind ahistama. Nyyd võib endist juttu jätkata, end of interruption.

Kõige rohkem kardan ma, et ma ei saa paari päeva pärast aru, mida yks või teine sõna märkis. Millist mõttetundepilti, millist kontseptsiooni. Sellises seisundis ei saa kaua pysida, väsitab, kulutab, pingutab.

Käisin Kosmikute ja Viikate kontserdil. Meeldis. Yksi. Mingi tyyp tuli muga juttu ajama - olevat mind eelmisel päeval poes näinud - selles oli tal õigus. Teretas ja mina imestasin, et kas me oelme tuttavad - sest nägu nagu oli kergelt tuttavlik, ka poes. Ajas libedat juttu, aga tõmbas tagasi kui ma yhte tuttavat nägu otsides ringi vaatama hakkasin. Leidsin kah, aga hiljem. Esimesest noodist fänniks, võib selle kohta öelda. Siiralt. Ainult raha saab sedasi kiiresti otsa.