ehhee

Ma olen rahul. Ma olen yle mäletatamatute aegade õnnelikem (hea kyll, grammatiliselt lonkab aga sisuliselt saate ju aru kyll) ja ma tean mida selles võib syydistada. Õigupoolest tean ma päris mitut põhjust ja peaksin siinkohal avaldama tänusõnu ysnagi mitmele inimesele. Kelledest heal juhul mõned on kõrvalnimekirjas olemas, enamasti siiski mitte. Näiteks yhele, kes tuletas meelde, et elu sisse hyppavaid võimalusi oleks enamasti kasulik kasutada, tulgu neist mis tuleb, ja aitas otsustele jõuda. Näiteks yhele, ilma kelleta järgnevad syndmused poleks yldse käima läinud, ja teisele, ilma kelleta poleks syndmustel põhjust olnud, aga kelle ma esimese hooga ära unustasin, sest ma tegelikult ei taha temaga seoses mõelda rohkem kui hädavajalik. Näiteks yhele, kes tegi tänase päeva veel veidi (aga ainult veidi) paremaks. Ja siis yhele, kes andis nõu, ja yhele, kes ei andnud, ja yhele, kelle käest ma isegi ei kysinud ja... Oh pee, nii paljudele inimestele tuleb tänulik olla. Ilm on halb aga tuju on hea ja seda pole ka tykk aega juhtnud.

Eks see yks omamoodi mõõdetamatu-kaalutamatu aadrilaskmine oli. Eile olin postitamise ajal täiesti tyhi ja sooda. Silmad pysisid lahti tahtejõu najal ja ise ei kukkunud ma ymber sest seisin väga vähe aega oma jalgade peal pysti. Aga aadrilaskmine tähendab, et see mis tyhjaks sai, saab uue, värske ja puhtaga täidetud, kui piisavalt järgi jääb et täita jaksata. Või midagi sellesarnast. Ja nyyd mul on jaksu ja rõõmu ja positiivsust ja... oeh!

Otsustasin täna, et ma siiski võin natukene veel tarbida ja lubasin endal osta kõiki ilusaid sillerdavaid pärlilaadseid asjandusi mis Tiimaris ostmist tahtsid. Mul on paar mõtet nendega.

Päikest!