ah?

"Kes oleks võinud arvata vol järgmine" käib enamalt jaolt tänase kuupäevanumbri sisse. Osaliselt ka eilse. Ja ei ole seotud mitte niivõrd teiste inimeste kui mu enda tegude ja tegematajätmistega. Absoluutselt ootamatu väga mitmest kyljest.

Võibolla ma olen tugevam kui ma arvasin. Aga märkmikku (sellesse reaalsesse, mille sisu hästi aeglaselt täieneb ja siia enam eriti ei jõua) kirjutasin eile õhtul, kui ei olnud veel täna: "Miks ma tulega mängin?" Huvitav oli, kahtlemata. Võiks ehk ka öelda, et õpetlik. Mitmes mõttes.

Tuleks juba kolmapäev!

Väsimus on. Uni jäi vaatamata hilisele inimeseks hakkamisele puudulikuks. Söömine ei teeks vist ka paha. Kylm on, aga see on toa viga. Koristamata on, aga see on mööbli puudumise ja muu säärase viga. Segadus on, aga see on koristamata olemise viga. Mõtteid koristatakse ka.

Nii jah. Aga rahu on. See on positiivne. Ei mingeid syymekaid.