asju

Ma olen väga osav ennast ebamugavustesse mässima.

Lisaks... loodusesse tahaks. Kassinurmele tahaks, mis siis et seal ilmselt on ikka veel lumine, Suurupise tahaks, tahaks ykskõik kuhu kus maa on lumest valgelaiuline nagu lehm. Sest see eeldab, et on olemas ka tumedamad laigud mullust kulu ja tärkavat rohtu ja see on see osa kevadest, mida ma jumaldan.

Tahaks kuhugi inimtyhja looduslikult kaunise paika sõita, yksi mööda teeserva kõndida ja mõlemas suunas hääletada. Justkui eelmisel aastal. Tahaks kodust ära kolida. Tahaks juba kooli minna. Tahaks uusi tutvusi, tahaks pöörasusi teha. Võibolla on asi kevades, aga ehk ei ole ka. Võibolla on asi lihtsalt selles, et mulle jäi kahest kevadest kylge pisik teemal kevad ja uus elu.

Yhte ja teist tahaks teha. Töölt tahaks ära tulla, aga siis mul ei oleks ju raha. Õmmelda ja vöösid teha tahaks. Suve tahaks. Kõike muud mitte praegust, kuigi praegusel pole ka miskit viga eriti. Lihtsalt... Sellest ei piisa.

Tantsuklubi, Tolkieni lugemine ja muu selleõhtune oli kõik päris vahva. Ei kisu sellest avalikult kirjutama ainult. Yldse pole nagu millestki kirja panna, ainult igatsustest on mõelda ja rääkida võimalik. Rahutus on.