*

Mets on mu ymber. Puud ja loomad. Ja jänes on kuu peal. (Kes mäletab, mis rahvas nägi kuu peal jänest? Keegi nägi, ma olen kindel.) Karud ja jänesed ja ja ja... igasugused muud.

Ema-isa tylitsevad jälle. Tyytu on, kui aus olla. Ma ei jaksa sellesse isegi kuidagi teisiti suhtuda enam.

Kassinurmele tahaks, suvisele Kassinurmele (võlts)hiide. Seal on midagi, ärge jamage. Seal on tuge ja rahu ja mõtlemise aega.

Vaatasin, et hea kyll, märts on veel suhteliselt vaikne (aga aiult suhteliselt, mul on yht-teist teha ja kohti kuhu minna vaja), aga aprillis läheb juba elu lahti. Ilmselt vähemalt kolm korda vaja Tartu vahet sõita ja kahel nädalavahetusel juba on kaks yritust koos yksteise otsas. No kus see kõlbab, eksole. Õnneks asuvad kõik geograafiliselt piisavalt lähestikku, et midagi siiski kombineerida õnnestuks.

Aga märtsist tuleb ettevamistuste kuu. Sest nyyd on mul kuu lõpuni aega omast arust. St, seda ei sööda ära mu tahte vastaselt liiga palju. Või tahet mööda, kui aus olla. Tyhja sest tahtest, nagunii käib kõik elu pidi. Ja asju on teha, oioi kui palju. Et yhte ja teist ja kolmandat paela ja vöösid korvitäiega ja... Õmmelda ja yldse.

Nägin eile yhte halli autot kortsus uksega. Mudeli suudan ehk hea tahtmise korral välja selgitada pildi järgi. Õnneks oli hoopis vale värvi ja tegumoodi massin, kuigi tootja poolest juba ehmatas mind kõvasti.

Töö juures hakkavad vaikselt jamad. Ilmselt olen mina järgmine, kes kohast ilma jäetakse - teised teevad rahumeeli tunniseid lõunaid ja mina saan 35 minuti juures märkusi. Ja minuti-paarise hilinemise kohta. Jne. Krt, ma ei taha lasta ennast ära kangutada sealt.

Kell on alles nii vähe ja mul on selline väsimus. Jube. Aga homme on vaba päev... kui tuleb varakult tõusta.