poolpäev

Leidsin eile ootamatult mõned asjad, mida peaks edaspidi tegema hakkama. Pyhapäeviti ja muudel pyhadel yhe tordikyynla jagu mõtlema elu yle järele. Konkreetselt selgelt kindlalt võtma selleks aega natuke - las see muu maailm ootab veidi, ei juhtu seal midagi dramaatilist selle viivuga. Ja iga päev teekyynla jagu vööd kududa, vähemalt yhe teekyynla jagu. Seda pole palju, selle aja leiab igast päevast kui vähegi kodus olen. Siis on ehk lootust, et miskid asjad saavad valmis ka.

Kyynaldega on yldse hea aega mõõta. Muudavad asja väga käegakatsutavaks, konkreetseks. Kellaosutid jah, liiguvad ka, aga selle jälgimine nõuab sihilikku vaatamist. Kyynal lihtsalt põleb - niikaua kuni ära põleb, ja pole mingit kunsti vaja, et määrata kas kyynal veel põleb või enam mitte.

Viimasel ajal jõuan juba õigeks ajaks tööle, või veidi varem. Reeglid näevad ette, et kell tööaja algus pead sa olema viks kraps ja saalis - tegelikkuses ei pane keegi tähele, kas minut enne algust tööle jõudnud inimene kulutab enda valmisseadmiseks minuti või kymme. Kymme on kyll juba paljuvõitu, aga põhimõtteliselt siiski. Niisiis olen ma hakanud kohale jõudma viis kuni kymme minutit enne vajalikku aega, et ollagi kell tööaja algus viks kraps ja saalis. Nad ei saa põhjust mind lahti lasta.

Käisin ostsin Lille poest (mitte lillepoest vaid Lille trollipeatuse lähedal asuvast poest, kus myyakse kodukeemiat ja koduehitusekaupa nagu liivapaber, silikoon jms - mul pole õrna aimu ka, mis on poe nimi tegelikult. Hallivanamehe poe nime ma ehk tunneks ära kui see mulle kusagilt vastu vaatab, aga ka öelda ei oska, ytlen lihtsalt Hallivanamehe pood. Seal myyakse linast.)... niisiis, käisin ostsin Lille poest portsu lõngavärve. Synteetilisi, jajah, mhmh, aga maarjast mul ikka veel ei ole sest viimati, kui see mulle meelde tuli, ytles isa, et tema kyll kuhugi sõitma ei hakka sel päeval. Ja maarjast ei saa kusagilt kuhu normaalse inimese kombel jala pääseks. Pood on kyll linnas sees, aga ka linnas sees on mõned kohad kuhu jala ei satu kohe yldse. Ilmselt hakkan järgmisel vabal hetkel värvima - kui ma just Tartusse ei sõida õhtul laulma. (Järeldus - vaba hetk on teisipäeval.)

Jah, rahva järgi igatsen. Kahe rahva. Yhte õnnestub kindlasti trehvata kui ma juba teisipäevasel päeval Tartus olen, aga kas ka teist...

Isetunne on. Yksi ja oluline ja terviklik - nimetatagu seda pealegi egoismiks, niikaua kuni mul õnnestub sellega mitte teistele peale astuda, peaks kõik korras olema. Oleks nyyd õues päikest ka veidi, sobiks asjad paremini kokku.