Elu ja aeg liiguvad nii kiiresti edasi, et hirmus hakkab. Avastasin alles nyyd et eile oli teisipäev ja täna juba kolmapäev. Hommikul mõtlesin veel, et lepiks homseks kolmapäevaks yhe kokkusaamise kokku, ja et nädala algus ju veel ja puha. Siis hakkasin mõtlema et ootoot, aga sel kolmapäeval peaks ju tantsuklubi olema, ja mul on homme õhtune vahetus. Ja et see kuu oli ju tantsusõbralik kuu, mul ei peaks olema õhtune vahetus tantsuklubi-päeval. Kontrollisin nyyd siis (suvalisest myygilolevast) kalendermärkmikust järgi ja avastasin ehmatusega, et ongi täna juba nädalakeskpäev. Keskmine nädalapäev. Töönädala selgroog. Sest nädala keskpäev tegelikult on ju ometigi homme, aga ma ei suuda lugeda puhkepäevi nädala sisse. Nad on ju nädala_vahetus_, ei kuulu kummagi nädala juurde vaid on see piiriaeg, mis ei ole yks ega teine. ("Kui sa oled piiri peal, ei ole sind näha ei yhelt ega teiselt poolt," tsiteerib kummitushääl peas mõtet, omasõnadega ja valesti.) Niisiis on puhkepäevad nädalast väljas ja keskkoht juba täna.
Juba! Mul on veel nii palju vaja teha ja lugeda, mis mõttes meil juba kolmapäev on?
Nädalast väljas ootab mind umbes neli ajaveetmisvõimalust, ma ei teagi veel, milise neist võiks võtta. Ilmselt tartupoolse.
Appikuikiiresti aeg läheb. Just nagu algas see kuu...
22. aprill 2009
kes aja ära varastas?
Kirjutas Tho umbes kell 09:09
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar