Mõned päevad juba sihin uut postitust, aga kord ei ole aega ja kord ei ole mõtteid - või vähemalt selliseid, millest rääkida tahaks ja võiks ja saaks.

Mis vahepeal olnud on? Nooh, ma sain salaja 21. eluaasta päevad täis - ja see tuli päris yllatusena. Vahepeal ei uskunud siiralt, et seda aega tuleb. Aga see on nyyd möödas ja ma olen mitu ja mitu asja juurde õppinud. Viimatise neist just selle möödunud veidi enam kui nädalakese jooksul. Aitas inetuks öeldud käitumise toonasi võimalikke põhjusi näha ja tegi asju loogilisemaks.

Peaks kirjutama veidi ka Eurovisiooni teise poolfinaali kohta, mida ma vaatama sattusin. Eks ta natuke naljakas oli, aga ei taht pidulikul puhul laual old veiniklaasi yles tuppa võtta, nagunii ei vea keegi seda sealt pärast alla tagasi. Aga seda ma kirjutan siis, kui aega saan - sellist aega, et esinejate nimekiri kõrvale võtta ja kaks hetke meenutada, mida mäletan. Täna õhtul seda ilmselt ei juhtu, sest tunnen poolikut moraalset kohustust ka finaalil silm peal hoida.

Võiks kergelt puudutada ka isiklikku teemat "kõrgete ja kaugetega" seoses. Nimelt liigitan ma puhtalt sinna hulka kaugelt liiga palju huvitavaid inimesi. Et noh, eks ma ju tean mõistusega võttes kyll, et igayks on inimene... Aga aegajalt tabavad mind siiski "presidendiõnnitluse" ((C) E"S") sildi alla käivad asjad. Hullemal juhul hetkel, kui ma seisan poes asjaliku näoga kassaleti taga raha pool ja ettevaatlikult oma netiasju teha hiilin. Sel juhul muutub asi kergesti veidi ärritavaks ja näeb välja umbes nii: Tho loeb kusagilt midagi ootamatut. Suu vajub lahti ja silmad lähevad suureks. Veidiks ajaks, mille pikkus sõltub sajast ja veel mõnest tegurist. Siis tuleb meelde, et myyja peaks ikka asjalik olema ja saali vaatama, mitte ekraani. Siis tuleb ärritus enda pihta, et nii kergelt jahmun. Ja siis tuleb veel kergem muigega poolviha kogu kammajjaa põhjustaja pihta. Selline naerdes kirumine, mille kohta ma paremat sõna ei tea. Igasugusele seotud teemale rakendub närvitsemise, vett täis suu ja ilmselt veidi kõrgenenud vererõhu symptome. Päris häiriv, peab mainima. On korra takistanud mul tööd saamast, sest sinna tuleb juurde äärmine venitamine ja tahtmatus saata tulevasele tööandjale vabas toonis meil, näiteks. Muidugi ma tean, et hirm on sada korda suurem kui asi väärt on ja kergem hakkab kohe kui sõnu uuesti yle kontrollida, õigekirja pärast närvitseda ja muidu mõtteid tagasi võtta enam ei saa. Aga ikkagi on see algne hirm ja kahtlemine nii suur, et ma olen võimeline nädalate kaupa kymnerealist või lyhemat meili edasi lykkama. Hoidku taevast telefonikõne eest!

Kõige selle valguses pole raske mõista, miks kyynetehnik ja tema õde kahtlustasid, et ma olen endale silmarõõmu leidnud, kui ma kibelesin kõnet vastu võtma, mis siis, et kyyned peaks lambi all olema ja kleebiste kyysadega ei tohiks yldse mitte midagi teha peale nende lihtsalt lauale asetamise. Sest see on ju selge märk, et mitte mina ei pea seekord närvitsema vaid võib asja rahulikult võtta. Ja oih-uih kui palju sellest kõigest nalja ja kihistamist sai. Säärast heatahtlikku, sest mõlemad on mu head tuttavad.

Mis veel... ujumas käisin. Meres, selle aasta esimest korda. Ei olnud liiga kylm, kesksuvel olen puutunud kokku veel kylmema veega. Aga oli piisavalt, et välja tulles ennast täiesti säraverksana tunda ja mitte tahta kuigi kauaks vette jääda. Mõnus! Terve mitteminu synnipäev Kloogal oli suurepärane. Ma olen vaimustuses kõigest mis korda läks. Ma olen vaimustuses isegi oma kingitusemõttest, mis korda ei läinud, aga sellegipoolest palju tunnustavaid ohkeid põhjustas.

Veel olen vaimustuses asjast, mis ilmselt edukalt näitab mu tibilikkust - kahest paarist ostetud kingadest. Kingad on iiilusad, kontsad on kõõõrged ja teevad enesetunde märkmisväärselt heaks. (Jätan täpsustamata, v. a. erandkorras ja eraviisiliselt.) Eriti kantavad seejuures ei ole - ysna spetsiifilised jalatsid. Aga nad ei makst samahästi kui midagi kõige selle toreduse juures. Yhesõnaga leidsin ma, et see mis nad ka maksid, on isegi yhe heatujulise kandmiskorra puhul piisavalt hea kulutus. Testimise mõttes nendega välja minnes avastasin, et mugavad on ka, kurivaimud. Kymmet kilomeetrit ei käiks, aga pisikese linnatuuri teeks kyll muretult. Kymmet kilomeetrit käiks ketside või sõjasaabastega. Piisavalt mugavaid linnakingi aga polegi mul ikka veel...

Eeh, aitab kyll, kaua ma mulisen mõttetutel teemadel tibijuttu. Mul tegelikult on ju asjalikke mõtteid ka, aga need juhtuvad ainult siis kui arvutit ligiduses pole. Ja isegi paber ja pliiats on liiga kaugel.

Mm, muide: kolmapäevani saab siit poest veel odavalt raamatuid koju viia. Meil on miskised "rallipäevad" mille raames ma juba kolm ja pool tundi yle aja tööl olen olnud, poolteist nedest täiesti vabatahtlikult ja puhtast rõõmust. Seekord täiesti mõistlikud sooduspakkumised - täiesti viisakatele raamatutele. Mitte just no päääris nõelasilmavärsketele, aga säärast kraami on kyll, mis oleks parematel hetkedel absoluutne menuk olnud - aga jäid asjaolude kokkusattumise tõttu (majandus ja Raud) tähelepanu alt suures osas välja. Ei ole isegi meeletult kauaks seisma jäänud ega midagi, erinevalt sellest portsust, mis raamatuturule Pärnu mnt kauplusesse saadeti. Kes tahavad sooduspakkumiste nimekirja (Exeli tabeli kujul), võib jätta aadressi, kuhu ma selle saata saan.