väss

Mis see siis nyyd olgu... Kaks päeva järjest olen kaua magada saanud ja vara magama läinud, ei ole päris terveid päevi voodis vedelenud-lugelenud aga ikka olen väsinud nagu miski seesamune... unekott või puunott.

Vähemalt sain täna heale inimesele tema olukorras kasulik olla taas, mängides kastidele ykshaaval alla kasvavaid jalgu ehk olles kandev jõud. Huvitav on see, et nii paljud mu tuttavatest elavad Sõpakal või selle lähi-ääres. (Teise tänavanime peal aga siiski tajutavalt magistraaliga seotult.) Alates mingist hetkest on igas trollipeatuses keegi elamas. Mõnes mitugi. Mis teeb nendeni jõudmise erinevate yhistranspordi võimalustega muidugi ääretult lihtsaks.

Aga kuna peale hambaarsti taasalanud valu on hetkel vist leebunud-vaibunud, siis ma parem kasutan võimalust ja poen põhku, hiljem võib see palju keerulisemaks osutuda.

Järgmisel nädalal on veel nii palju tehga ja mõndagi näha, muuhulgas ka Helsingit ja yhte tundub et minu suhtes soodsalt meelestatud keskealist naisterahvast. Sest vanadaamiks teda kyll kutsuda ei tihka, ilmselt ei kõlbakski. Aga asjad mida ta räägib, on huvitavad ja kasulikud. Meenutamata seda õnnetust Kreismanni raamatuga, mis keeldus ilusas kolmeharulises tuuleveskis yles laotuna pysimast ja pani mind veidi piinlikku olukorda. Vau! Yks lugu, mida ma ei olegi kõigile ja korduvalt rääkinud. Äge, need hakkasidki otsa saama.