*

Kohutavalt hall on olla. Edasise võiks kokku võtta sõnadega "oh ma vaene sydameta, keegi mind ei mõista ja nii kole kurb on olla". Aga nii just hetkel tundubki, sest kahest kes kuulata on jaksanud, on yks vist omadega natuke aukus ja kohatu oleks mul veel omad mured kurta, ja teine kyll kuulab aga annab nõu, mis kohe yldse nõu ei ole sest ei tööta ega aita, ainult hetkeks mõtted ära viib.

Kõik maailma mure on minu peale kokku kogunenud kolmapäevast alates vaikselt ja eduliselt. Öösiti näen unes jaburusi, naljapärast poe ennustuspakist (näidiseks lahti tehtud suvaline...) tõmmatud kaart ytles "Your wish is being granted..." ja jätkus vähemalt minu peas arvutikirjega "Processing, ... processing, ...." ja jäi ootele. Aga ma ei tea, millist soovi seegi silmas pidada võis, sest noh... Ametlikult ma tean, aga kesse ikka teab, mida ta _tegelikult_tahab. Kõik ennustab halba ja paistab halb.

Ja ma yldse ei taha teha kõiki neid vajalikke asju, mida yldse vähe pole. Ei jaksa lihtsalt. Kes tuleks mulle õhtuksööseks kylla käsitöötsema, et ma saaks hulga vajalikku tehtud? Yksi ma yleval pysida ei jaksa, aga pakun teed ja rahvamuusikat ja mõnusat äraolemist ja ehk näksimist ka.

Oeh, appi?