minakadu +muud

Avastasin eile pika vestluse käigus, et kunagi vahepeal on kuhugi kaduma läinud yks oluline asi mu maailmapildist. Puudust ei tunne.

Nimelt olen ma vist jäänud ilma mingisugusest mõtteoskusest teemal mina ise. Kunagi see oli olemas - mingi asi, mille kohta ma võisin sellist fraasi kasutada. Nyyd... noh, ma vist olen sibulaks või d20'ks hakanud. Paljutahulisemaks. Olukorra jaoks sobiv tahk, iga olukorra jaoks võimalikult hästi sobiv, ja võimalikult yleni seda olla. Tee ääres seesamanegi, EM, metsas-matkal-seina peal yks omadest ja tugev ja osav. Linnas enamasti villase palituga tudeng, teatris miski graatsiline naisolevus. (Eelmises lauses sõna palitu on ääretult oluline, seda ei saa mantli vastu vahetada ilma et kontseptsioon muutuks.) Ja ykski neist ei ole mittemina, need on ainult erinevad kyljed.

Mingid asjad on veel muutunud. Yletunamullune sygis on tagasi tulnud, yksi mööda linna käimise sygis. Jälle kord. Eelmine aasta ta tuli ka, aga see aasta ma tena mis ma pean tegema, et see pysiks. Ja ma tean, mis ma pean olema, milline ma pean olema ja kuidas seda saavutada, et asjad töötaks. Töötaks nii nagu ma tahan.

Ja et asi liiga asjalikuks ei läheks, siis rägin seda ka, et kavatsen endale mantli hankida. Nyyd ma tean kust ja mis kroonloomade eest umbes, ja kyllalt täpselt ka seda, millise. Eraldi enda jaoks tehtud, ent mitte rätsepamantli, seda ma endale lubada ei saa. Kyll aga tundusid selle kohakese asjad piisavalt kvaliteetsed, et mind aastate kaupa teenida. Eks järgmise kuu alguses näeb, kuidas ja millega ma hakkama saan.

Järgmise kuu algus... ootan. Siiralt ja tuliselt ootan juba. Äkki saan midagi huvitavat teada.

Loen ka palju. Kavas on lugeda umbes raamat paari päeva jooksul, kuni hetke lugemist ootavate asjade nimekiri (mida ma töö juures säilitan) veidi mõistlikumasse pikkusesse lyhenenud on. Praegu on pooleli "Midagi sulle öelda". Ylejäänud Kureishi asjade kohta veel ei tea,hetkel jätab veidi kylmaks - on loetav, aga ei midagi ylierilist.

Raamatutega seoses tuli muidugi meelde et ylemus ikka veel ootab tellimissoovitusi mu käest. Vihje: kui tuleb järsku midagi ingliskeelset pähe, mis võiks olla Eestis poest saadaval, siis võib selle siia yles märkida.

Sellest vist piisab praeguseks.

tegelikult...

Tegelikult oli Mytofest nyyd ära, sain sealt tulevaks märtsikuuks yhe olulise asja ka muuhulgas (ja jätsin myyjale imeliku mulje, oojaa...), aga põhiline on see, et seal oli kylm ja märg. Ja muinasinimeste rõivastus tõestas end taas.

Mis tuletab meelde, et ma vist ei ole kirjutaudki sellest, kuidas yks põhjaeestlane, kes Karula-kandi keele võõrkeelena ära on õppinud, tekitas mus hämmastust, kõneldes seelikurõivast, mis talle (vist) kingiti. Ma ju põhimõtteliselt tean kyll, et sõnakolmik kangas-riie-rõivas erineb Eesti piires oma tähendustelt täitsa mõnevõrra, aga seda kasutuses kuulda on siiski naljakas.

Tegelikult ma ju tahtsin millestki rääkida ja tööt tulles mul oli see veel meeles, aga nyydseks on läind.

eluke

Jutustada võiks sellest, kuidas ma võõra ingliskeelse naisterahva Kompressori juurde aitasin (teed ei suutnud juhatada, nii et võtsin ta sappa ja viisin koale, Vabaduse väljakult) ja mõned linna legendid rääkisin (noh, legendid linnast, mitte need tänapäeva muinasjutud... ei kirjuta valesti:D).

Jutustada võiks sellestki, kuidas ma olen pooles paanikas, sest roheliste kaantega pisike taskuelukas, mis sisaldas poolt mu elu ja miljonit vajalikku telefoninumbrit, on kuhugi kadunud.

Ja rääkida võiks ka sellest, kui äge on hommikul jalgsi tööle minna, kuidas see raha säästab, närve hoiab ja tervisele hea on.

Rääkida võiks isegi sellest, kuidas ma vahepeal linnas ikka yhte või teist inimest näen ja aegajalt töö juures närvi lähen (kui nii leebelt saab nimetada seisundit, kus käed-jalad all värisevad ja pulss peksab nagu oleks maratoni jookst).

Võibolla võiks lähemalt rääkida ka kogu sellest tulevast nädalavahetusest koondnimega Mytofest ja miljonist pluss yhest asjast mis selleks veel vaja teha on.

Ei teeks paha jutustada ka sellest, kuidas ma yhest kassa-arvutist enda luuletuse taasleidsin (sirgeldan sinna mõikord õhtuti midagi, enamasti korjan kohe pulga peale ära... See aga oli juba poolest pärnakuust seal, ime et keski avastanud pold...)

Jutustada võiks isegi mehest, kes mulle töö juurde tuli ja teatas, et on eksortsist ja mis ta siis tegelikult oli.

Aga tegelikult ma ei tea, ei tihka, ei jaksa, viitsi ega jõua. Ei tea, kas hakkab see märkmikukujuline nali ennast ammendama?

yldse mitte asjast

Olen olnud kohutavalt laisk ja siia mitte midagi kirjutanud.
Selle asemel olen täitsa tuhande lehekylje kanti teksti lugenud ja mõned read ka ise ylesse märkinud, suuremalt jaolt loetuga seoses. Leidsin nimelt väga hea raamatu, mis mulle ka meeldis. (Väga hea raamatu, mis mulle niiväga ei meeldi, parim näide on Kingi "Tume Torn", aga sellest ma olen juba rääkinud.) Teoses, millest ma hetkel palju rohkem ei räägi, on meeletu kogus lume ja lõkke ja vannete ja kindlameelsuse ja vastupidamise halli romantikat, kõike seda au ja truuduse osa, mis on mulle hirmus sympaatne. Ja noooooh, ma vist avastasin sealt maailma parima huumorimeele yhtlasi. Võib yritada ära arvata, millega on tegemist, pakkumised saab kommentaaridesse jätta. Kui keegi välja mõtleb, siis ma luban, et võtan ka seni paberil oleva jupi teksti ja kirjutan arvutisse ymber - selle, mis ma poes selle teose kohta kirja panin.

Olen käinud folgil. See möödus suhteliselt syndmustevabalt, tuttavaid oli kuidagi hirmus vähe kohal (Rahvast, see tähendab, aga neid ei saa selles syydistada, nad on mööda ilma laiali ja muud sellist.), aga pinget natuke oli. Mida oli ka arvata-oodata. Käisin muuhulgas kuulamas, mida Mikita Ööylikoolis räägib. Suurt midagi uut sealt ei tulnud, aga täitsa muhe oli sellegipoolest. Kahjuks oli kyllalt varane äratus (kell neli tund aeg yleval, kella seitsme, kaheksa ja yheksa aegu aga ärkamised et kella vaadata) ja ringisebimine mu nii ära väsitanud, et ei julenud enam öötantsimisele jääda. Mida sa tantsid kui iga paari minuti tagant näitad partnerile oma kurgumandleid ja tarkusehambaid, või tsiteerid Merry Brandybucki (oli vist tema...), kes ytles, et kui ta veel korra haigutab, läheb tal pea pooleks. Suur väsimus kulutab muuhulgas ka naha õhukeseks ja suurendab selle kaudu emotsiooniamplituudi, mis antud olukorras oleks saanud ka väga kehvasti lõppeda.

Olen tööle tagasi läinud, aga sellest ma juba rääkisin.

Kooli sain ka sisse, ei mäleta, kas see on kirja pandud või mitte. 210 soovijat, 21 tasuta kohta, ja sellest rahvahulgast olid mul kaheksandad tulemused. Pole paha, ytleks Reiljan, aga mina ytlen et ma päris sillas siiski ei ole. Yks kooliõde ja endine naaber sai ka sisse. Eesti filoloogiat siis.

Vahetult enne Mytokat ootab mind väga tõenäoliselt seitse järjestikust tööpäeva. Need oelksid muidu vaba päeva poolt kahte jakku lõhutud, aga vaba päeva ma vahetan kolleegiga ära, et ikkagi reedel Mytokale pääseda. Või siis neljapäeva hilisõhtul, mis pole ka palju kehvem.

Ja enne Mytokat ootab mind muuhulgas ka see, mida ma paregu kohe tegema hakkan, nimelt paela-ja vöötegu. Ei, enne tuleb angervaksad keema panna.