talveuni

Mind on miskine talv tabanud vist. Väljendub pidevas unes, mis siis, et ma viimasel ajal kahetsusväärselt palju kohvi joon (tunduvalt rohkem ilmselt kui kasulik oleks), lisaks on käed-jalad kylmad nagu jäätykid, nii et veidi yle kuumenev arvuti oleks teretulnud. Ja see uni, see uni! Ei ole tore ärgata unisena ylesse kell pool kaksteist! ja 12 tuni pärast jälle täiesti sooda olla. Mis sellest ajast sai, ku kuus tundi öö jooksul oli väga paras? Tahan seda aega tagasi, sest see mõjus käsitööle ja lugemusele ja muudele asjadele hirmus hästi. Samas, mis tööd sa ikka teed, kui käed on nii kylmad ja aeglased, et siingi tuleb umbes iga teist sõna kaks korda kirjutada.

Ja mina veel uskusin, et ei ole mul talveund yhti.

Eilsest paanikast ei taha eriti rääkida. Kui, siis ainult selle fyysilistest otsemõjudest - vererõhk laes, pulss tõenäoliselt ebayhtlane, pea käib ringi ja nii paha oli olla, et isegi oma vaat et lemmikuimat tantsu ei jaksanud tantsida. Linnas kõndisin ka nagu läbi paksu udu või vee - no ei jaksa, kättki tasku juurde tõsta tundus pea yletamatu väljakutsena. Ja miks mul ometigi ei ole kunagi yhki viiekroonist mynti käepärast, kui ma tahaksin... See ehk oleks aidanud.

Täna avastasin, et Helsingi on Tallinnasse jõudnud. Või vähemalt yks osa sellest, mida ma varem siinpool lahte näinud ei ole - roosikerjajad. Yhe sellise, väidetavalt Rumeeniast pärit noore tytarlapsega puutusin kunagi poolkolmat aastat tagasi (juba nii ammu!) Helsnigis kokku. Lugu ei olnud otse ja lõpuni ebameeldiv, kuid kyllalt piinlik, vähemalt minu jaoks. (Ei viitsi hetkel järgi kontrollida, aga kusagil 2007 lehekuu keskel võib see kirjas ka olla.) Nyyd siis täna nägin kahte äärmiselt tõenäoliselt sama tegevusega hõivatud inimest Narva mnt alguse juures, kust mu igapäevane tee läbi viib. Natuke imelik hakkas.

Aga jah, talv. Ei tea, kas peaks enne ööd veel tassi kanget kohvi tegema...