ytlemist

...justnagu natuke oleks.

Selle kohta, et ma puudun jälle liiga palju liiga paljudest loengutest. Selle kohta, et ma kulutan raha asjadele, mille hankimist ma endale kohe päris kidlasti lubada ei saa ja mis kõigele lisaks ei ole hetkel ka hädavajalikud.

Selle kohta, kui äge on, kui suhtlusringkonnad on suured ja piirepidi teiste suurtega kokku jooksevad, peaks ka paar sõna ytlema, aga seda alles siis kui teada saab, kas must tegelikult ka kasu on.

Selle kohta, kuidas ma avastasin just nyydsama sugugi mitte nii kaugete, aga huvitvate ja iseloomukate, varem kokku mitte sattunud inimeste mõttevahetuse teise järgu tuttava kaudu, peaks ka paar sõna mainima. Yks neist sõnadest on see, et põnev on! Tahaks kohe järgi uurida, mida need kaks yksteisest arvavad. Ja yldse.

Selle kohta, et õues on kogu aeg liiga kylm (või õigemini on mul kogu aeg sel aastal riided õhedavõitu), ma rohkem midagi ei ytlekski.

Paari sõnaga võiks rääkida ka sellest, et mind on viimase nädala jooksul paar korda känud kimbutamas arusaamatud peavalud, mis teevad olemise väsinuks, aga mõtlemist ei nyrista. Ainult aeglaseks teevad kõik tegemised ja liigutused kyll.

Ära mainida võiks veel selle, et ostsingi varem manitud kalli märkmiku ära. No ei saanud teisiti, ilus oli!

Puudutamata ei saa jätta ka asjaolu, et koolitööd kuidagi... vinduvad.

Ja kohutav tahtmine on jõulukaunistusi yles riputada.

(Vahepeal on veel hirmus palju asju ja mõtteid olnud, aga need on ajaloo ussiaukudesse ära kadunud.)