*

Mingi osa mu ymber olevatest ja päevi täitvatest asjadest on välja surnud.

Teine osa neist surub välja ylejäänut, mis veel elus on. Ehk siis, tegemist on roppu moodi ja tehatahtmist mõne väga yksiku asja jaoks, millega yldse tegelema ei peaks. (Mis mõttes ma kulutan päeva õmblemiseks, kui mul on EKSAMID?) Niisiis ma ei kuluta päeva õmblemiseks, aga õppimisega ka kuigi kaugele ei jõua. Kuidagi... noh, venib see asi, justnagu härja ila mööda kuuma metallrenni (isa ytleb aegajalt nii).

Ma ei ole teinud mitte midagi märkimisväärsemat kui Tartus tantsuklubitamas käimine, kõlatellimus ja enese Lätti organiseerimine. Mis ka eriti palju ei nõudnud. Autokooliga vaatab veel - on võimalik, et see tähendab minu jaoks kahte või kolme kuud "vett ja leiba", mis ilmselt päris sellest siiski ei koosne aga välistab absoluutselt igasugused vähegi mittehädavajalikumad kulutused. On võimalik ka, et asjast ei tule mitte midagi välja seegi kord, aga see sõltub ilmselt pigem kõigest ettearvamatust.

Rahvamuusikast tunnen puudust ja selle niisama kuulamine arvutist ei anna midagi juurde.

Igatsen siia õue peale mõnda ilusat-toredat pihlakat. Pihlad on ilusad! Igatsen veel ilmslt umbes miljont asja, aga need ei ole eriti realistlikud, sest mina ei ole ju Kadri (ega oska sellest järelduvalt pooletnolikult tikitud riideid teha ega välja kanda). See on yks stiil, mida ma absoluutselt jumaldan, aga milleni ma ei ulatu.

Leidsin, et mind ymbritseb paras ports mänguasju, kes enamasti yldse asjad ei ole. Kass ja koer näiteks. Koeraga on yldse imelik lugu. Enne, kui me koera saime, ei kujutanuks ma ealeski ette, et teda on väimalik näiteks põse pealt paitada. Kurgu alt. Et on võimalik midagi kätte võtta, mida ta parajasti närib. Et on võimalik mitte paanikasse sattuda, kui käsi koerale suu lähedale satub. Ei, ma ei kartnud koeri, aga maa-koerad olid alati täpselt niipalju kauged, et selliseid asju pigem ei teeks. Meie koeraga pole sellist juttugi. Mulle meeldib. Samas on ta sihuke suur elajas ikka, et kohe on. Nina tuleb söögilaua peale, kuigi ei tohiks, ja tassid diivanilaual on peaaegu turvalises kohas - saba käib neist kõrgemalt yle. Aga muid mänguasju ka.

Leidsin, et on hea, kui ymberringi on head inimesed.