19. märts 2010

eeeh, oeh, mis siis nyyd...

Vägevates mõõtmetes väsimus, pooles või veidi enamas mõõdus seejuures emotsionaalne, mitte fyysiline. Veidi magamatane olek ja selle peale nii mitu juhtmeid kokku jooksutavat syndmust-arengut, et ma ei ole vist varsti enam võimeline endale aru andma, et magamiseks kasutatakse voodit, näiteks.

Meenutab veidi seda suvist juhtumit, kus mu käest uuriti, kas magamiskott võtta lahti tuppa või õue. Kuna mulle sadas parajasti minuti eest kaela 40 magamata tunni väsimus, oli minu reaktsioon umbes selline, et mõeldagu keegi minu eest. (Sobivalt vormiebakõlaline lause, vastab suurepäraselt mõtete jõnkslikkusele.) Peaasi, et ma lähema natukese aja jooksul saan ennast selle sisse magama keerata ja et mulle päris peale ei astutaks. Ylejäänud oli kõik juba boonus.

Juhtus: palju paid, ootamatu lilleõis, lihtsad välted, inimlik kiitus ylemustelt, kadedus yhe keele-tartlase pihta ja kindlasti veel miljon muud huvitavat.

Saabaste eluiga sai tänase päevaga otsa.

Nyyd tuleb vaadata, kas tööpäeva lõpetamise aegu närvidest värisema kippunud käed raamatut veel hoiavad - laenasin enda kätte põneva asja, mida tahaks edasi lugeda, aga ei saa ju ometigi, kui pea nii unine on.

Kommentaare ei ole: