halba hea juurde

Ja et elu liiga ilus ja tore ei oleks, juhtub alati midagi.

Seekord tabas mind ootamatult yks meil Tarbatu listis. Ma ei teagi, kas ma loodan nyyd, et mõtlesin sel hetkel yle, kui selle tähendus kohale jõudis, või mitte. Kahjuks oli parajasti vihmane ilm ja ma ise paar nõksu liiga magamatane, muidu... poleks mõtlema hakanud või midagi. (Kui kõik on nii nagu mulle paistab, siis) Tegelikult peaks ju õnne soovima ja ainuke kurbus tohiks olla kurbus osalemata peost.

Mingil kombel õnnestub mul sellegipoolest nukerdada veel mitme asjasse ainult väga äärest puutuva teema yle, aga ehk aitab uni või ilmamuutus selle vastu. Päikesepaistet oleks homselt päevalt kyll palju tahta.

Ometigi on mul umbestäpselt kolm päeva aega, et ennast kokku korjata ja uuesti jõuda seisundisse, kus ma ennast ilusaks, targaks ja toredaks pean. Ametlikult on põhjuseks tantsuklubi (ja sealne silmarõõm), tegelikult on see veidi nõrgavõitu põhjus.

Mõtted on hirmus katkendlikud, aga see tuleb päris kindlasti väsimusest. Magasin vist umbes 4 tundi.