Viimasel ajal ajavad igasugused kummalised asjad mul juhtme kokku, suu isiklike seoste pärast muigele või pilgu mujale, et ennast vähem imelikult tunda nendesamade seoste pärast. Igapäevaste vestluste detailid, viited-vihjed yhele, teisele või kolmandale. Kuidagi ylitundlikuks olen muutunud, eriti kui mõned neist paari päeva jooksul mitu korda yles kerkivad. (Näpuviibutus Mirju juurest lahkumise olukorra pihta siinkohal, teisi sarnaseid või samade konnotatsioonidega olukordi ja lauseid yles ei loetle, sest need on liiga nõrgad seosed.) Olen imelik selliste seoste eest iseeendagi arust, mida siis veel teised peaksid mõtlema.

Kui maailm tahab mulle midagi öelda, siis karjugu seda kõvemini, mida kummalisem on öeldav. Muidu ma arvan, et mulle ainult tundub, et sellist või teist sõnumit saan. Muidu ma arvan, et ma kujutan ette ja otsin vägisi seoseid, mingist alateadlikust veidrusest mida ma endalegi ei tunnista.

Mõnikord toovad need juhtumised-seosed-asjad, igaljuhul jah, värgid, pea kohale kolm neoonvärvides helendavat kysimärki /siia tekib hiljem fondi nimi, milles nad on/, näiteks viimasest kohalkäidud jutuklubist koju minnes imestasin, miks keegi möödujatest neid ei märganud.

/edasi siis kui koju jõuan/