rahulolust -olematusesse

Päev algas nii hästi ja toredasti, ma sain öösel korralikult magada ja õues ei olnudki liiga kylm, kuigi kohvi oli veidi liiga magus (ise syydi:P)...

Ja siis ma tulen koju. Esimene järjekord arvutiasju saab tehtud, igapäevased blogiringid jms, ja siis tuleb ema koju. Ja hakkab pihta - kas sa seda tegid, kuidas sellega on, miks need siin on, korista sealt ka ära, kas sa sellega juba tegelesid, kas seda, kas teist, kas kolmandat...

Vabandage väga, eksole. Ma tulin koju suure motivatsiooniga vähemalt pool tuba täna korda saada. Kui suur hulk sellest saab alles jääda peale sellist tiraadi? Nyyd mul on kylm ja aeglane olla - selline vihmase ilma olemine, et tarvis läheks teetassi ja viirukit ja pimedust. Ei ole yldse selline tunne, et peaks selle suure littersabaseeliku millegi praktilisema vastu vahetama ja välja mõtlema, mida selle puslega siin põrandal ette võtta.

Vastik.