3. september 2010

*

Ja nyyd on jälle see aeg, kui ma olen eriti vaene tudeng - kohe eriti, eriti. Sain täna lõpliku kinnituse, et kuu aja pärast ma oma praegusel kohal enam ei tööta. Eelmine sellesuunaline teade tuli eile õhtul - mainin ära, et vältida arusaamatusi teemal "Aga sul oli ju kõik korras." Oli jah, aga, näe, enam ei ole.

See pole mulle veel päriselt kohale jõudnud. Mõlemal puhul võttis silma märjaks ja veidikeseks endast välja, sest see tuli nii ootamatult. Miks? Keeruline seletada ja ma igaks juhuks ei riputaks seda seletust võrku. Keda huvitab, võib kysida.

Mis nyyd edasi? Ma ei tea veel. Otsin ja vaatan, aga hetkel olen veidi... nõutu? Väsinud ka kindlasti. Esimesed hädavajalikud kulud saab kaetud ja kui kõik vähegi ebavajalikum kõrvale jätta, saab tänasaadud palgaga veel paar-kolm kuud telefoni edasi pidada. Selle aja jooksul võiks ehk juba midagi jälle tekkida.

Samas... pluss on muidugi see, et nyyd saab mul siiski veidi rohkem aega olema, esiteks, ja teiseks saab kogu selle aja kooliga tegelda.

Kuidas seda kõike vanematele serveerida, ma ei kujuta ettegi.

Maailm ei saanud kahjuks sellega otsa. Kui saanuks, siis ei peaks ju muretsema kõige selle värgi yle. Ah jaa, igast pisiotsapakkumised on äärmiselt teretulnud.

Kommentaare ei ole: