nostalgia!

Mitte midagi ei toimu. See tähendab, ma olen kolmandat päeva järjest teinud terve päeva väga intensiivselt-aktiivselt mitte midagi, ärganud lõuna ajal ja läinud magama vastu hommikut. Iga päev mõtlen, et peaks kooliasjadega tegelema, iga päevkavatsen ennast aktiivsemalt liigutama hakata (Hularõngas!) ja käsitöö ette võtta. Mitmendat päeva tean, et tuleb teha umbes kolm pangaylekannet. Ja mitte midagi ei saa tehtud, sest ma ei tee midagi. Nõelun teleka ees või loen yleval diivanil raamatut.

Kirjutama hakkasin siin praegu sellepärast, et sain seeeeeellise nostalgialaksu. Klassivend hea inimene oli pannud yles kõik omal olemasolevad klassipildid. Enamasti tundsin inimesed ära ka, aga mitte kõiki, eriti esimese klassi pildil, kus meil oli palju selliseid, kes hiljem mõnda muusse klassi vajusid.

Kui ma oleks tubli, siis ma võtaks siinkohal kätte ja registreeruks kooli juubelile ära ning maksaks selle eest raha. Karta on, et nii tubli ma ei ole, sest on muudki, mida võiks teha. Aga asju tegema lähen kyll kohe, st, nyyd saab postitus otsa.

Essee riputan ehk hiljem yles - peale vahenädalat.